Gaza-Iisraeli piirikokkupõrgetes on hukkunud 55 palestiinlast
Gaza sektori ja Iisraeli piiril puhkesid esmaspäeval enne USA saatkonna avamist Jeruusalemmas kokkupõrked, Gaza tervishoiuministeeriumi teatel on Iisraeli tules hukkunud 55 ja saanud vigastada üle 2400 meelt avaldanud palestiinlase.
Tegemist on konflikti veriseima päevaga alates 2014. aasta sõjast.
Palestiina suursaadik ÜRO-s Riyad Mansour teatas, et ohvrite seas on kaheksa alla 16-aastast last. Ta mõistis hukka need "Iisraeli okupatsioonivõimu sooritatud metsikused, mille käigus kasutati massiivset tulejõudu tsiviilisikute vastu, kellel on õigus rahumeelselt meelt avaldada".
Palestiina omavalitsus süüdistas Iisraeli "kohutavas veresaunas". Palestiina valitsuse esindaja Yusuf al-Mahmoud nõudis "viivitamatut rahvusvahelist sekkumist, et peatada Iisraeli okupatsioonivägede kohutav veresaun meie kangelasliku rahva vastu".
Türgi valitsus nimetas USA-d veresauna eest "kaasvastutajaks".
Tel Avivist Jeruusalemma üle viidud USA saatkond avati Eesti aja järgi kella 16-17 vahel tseremoonia käigus, kus USA ametnikud kinnitasid jätkuvat pühendumust rahule Iisraeli ja palestiinlaste vahel.
Iisraeli sõjavägi teatas hiljem, et ründas Gaza sektoris äärmusrühmituse Hamas sõjabaasi. "Üks hävituslennuk ründas viit terroristide sihtmärki ühes sõjalises väljaõppekeskuses, mis kuulus terroriorganisatsioonile Hamas ja mis asus Gaza sektori põhjaosas," ütles sõjavägi.
"Õhulöök tehti vastuseks vägivallaaktidele, mille Hamas pani viimastel tundidel toime piki julgeolekutara."
Iisraeli-Gaza piiri lähedale kogunesid varem viies punktis kümneid tuhandeid protestijaid. Iisraeli relvajõud on teatanud, et peatavad võimalikud piiririkkumised iga hinnaga ning hoiatasid protestijaid oma elu ohtuseadmise eest.
Iisraeli armee teatas esmaspäeval, et on protestijate massilise läbimurdmise vältimiseks loonud piirile mitu turvaahelat.
Kolonelleitnant Jonathan Conricus ütles, et piirijõude on "oluliselt tugevdatud" ning lisaks on Iisraeli tsiviilisikute kaitseks loodud kaitseliinid ka kogukondades ja nende vahel.
"Isegi kui turvatarast peaks läbi murtama, suudame kaitsta Iisraeli tsiviilisikuid röövimiskatsete või veresauna eest," kinnitas Conricus.
Protestide korraldaja, palestiina äärmusrühmitus Hamas on andnud mõista, et tarast võib üritada läbi murda tuhandeid palestiinlasi.
Iisraeli armee teatas keskpäeva paiku, et piiril on mitmesse punkti kogunenud "umbes 10 000 vägivaldset mässajat" ning veel tuhandeid asub turvatarast umbes poole kilomeetri kaugusele püstitatud telkides.
Armee teatel reageerivad sõdurid "märulite laialiajamiseks mõeldud vahendite" ja tulega ning tegutsevad "vastavalt standardprotseduuridele".
Iisrael tähistab esmaspäeval riigi asutamise 70. sünnipäeva. Palestiinlased tähistavad seda päeva naqba ehk katastroofina ning mälestavad 15. mail neid enam kui 700 000 palestiinlast, kes lahkusid 1948. aastal, kui äsja iseseisvuse välja kuulutanud Iisrael araabia naaberriikide rünnaku tagasi lõi.
Netanyahu kaitses jõukasutust Gaza piiril
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kaitses jõukasutust Gaza sektori piiril pärast seda, kui Iisraeli sõdurid tapsid esmaspäeval meeleavalduste ja kokkupõrgete käigus 52 palestiinlast.
Piirirahutuste eskaleerumine langes päevale, mil USA avas saatkonna Jeruusalemmas.
"Igal riigil on kohustus kaitsta oma piire," kirjutas Netanyahu Twitteris.
"Terroriorganisatsioon Hamas on deklareerinud, et kavatseb Iisraeli hävitada ja saadab selle eesmärgi saavutamiseks tuhandeid inimesi piiritarast läbi murdma. Me kavatseme jätkata otsusekindlat tegutsemist oma suveräänsuse ja kodanike kaitseks."
Valge Maja süüdistas Gaza verevalamises Hamasi
Valge Maja süüdistas esmaspäeval islamiliikumist Hamas vägivaldsetes meeleavaldustes Gaza sektori piiril, kus Iisraeli sõdurid tapsid vähemalt 55 palestiinlast.
"Vastutus nende traagiliste surmade eest lasub otseselt Hamasil," ütles Valge Maja pressiesindaja Raj Shah, keeldudes ärgitamast Iisraeli vaoshoitusele.
"Hamas provotseerib tahtlikult ja küüniliselt reaktsiooni," lausus Shah, lisades: "Iisraelil on õigus ennast kaitsta."
Saatkonna avamine on osa president Donald Trumpi otsusest tunnustada Iisraeli pealinnana Jeruusalemma, mida näevad enda tulevase riigi pealinnana ka palestiinlased.
Eelmised Ühendriikide administratsioonid on hoidunud seesugustest sammudest, kartes, et see kahjustab läbirääkimisi lõpliku staatuse üle ja õhutab pingeid.
Palestiinlased on öelnud, et Trumpi administratsioon ei saa enam olla rahuvahendaja.
Kuid Shah väitis, et viimane vägivallapuhang ei saa mõjutada administratsiooni paljureklaamitud, kuid vähe selgitatud Lähis-Ida rahuplaani.
"Rahuplaan esitatakse kohasel ajal, sellele saab hinnangu anda selle väärtuste põhjal," lubas ta.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR