Viimase nädala sõna eestikeelses inforuumis on kindlasti tšakra ning nädala nimi on Igor Mang. Inetud ahistamislood on loonud Eesti oma #Mangtoo liikumise ja see on hea, sest vast saab nüüd ükskord valgus lõplikult suunatud ka siinse elulaadi süngetesse nurkadesse ning saame lahti – või vähemalt vabamaks – ühest ühiskondlikust mädapaisest.

Ikka sellestsamast ahistamisest ning muust seksuaalsest vägivallast, millest rääkimisele kipub hulk (mees)kaaskodanikke ikka ja jälle reageerima naiivse küsimusega "Kas siis flirtida ka enam ei tohi?" või sama naiivse väitega "Nüüd ei julge enam ühelegi naisele komplimente teha".

Aga mul on seoses kogu selle viimasel nädalal Eestis põetud mangiiniga üks mure ka. Ja see on see, et tegelikult ei aita Igor Mangi personaalküsimuse arutamine ahistamisest, seksuaalsest ligitikkumisest ja seksuaalsest vägivallast siiski lahti saada.

Miks siis, küsite? Vastan.

Sest Mang on liiga lihtne süüdlane. Kõige kollim koll, kõige ilmsem ahistaja prototüüp. Veidrik vanamees, kes on aastaid Eesti rahvale umbluud ajanud.

Hoolimata sellest, et osa Eesti ajakirjandusest (kusjuures seesama osa, kes nüüd samuti Mangi tegude peale silmi pööritab) pole selles umbluu ajamises mingit probleemi näinud, vaid on tõstnud Mangi omamoodi pjedestaalile ja teinud temast suisa arvamusliidri, on siiski Mangi puhul ahistamislugude päevavalgele tulles lihtne öelda "jaa, muidugi, loogiline".

Aga vaadake… nagu ei tapa ega vägista ainult ilmselgete väliste tunnustega retsid, asotsiaalid või jõmmid, nii ei ahista ka sugugi ainult karvakasvanud eakad erakud.

Minu #Mangtoo-ga seotud mure lähtubki sellest, et nii lihtne on hetkel suunata kogu pahameele- ja vapustuseaur teatud stereotüübile. Stereotüübile, kelle suhtes on ausalt öeldes päris kerge juba vaistlikult ettevaatlik olla.

Mina olen palju rohkem mures kõigi nendes lakutud ja kammitud, hästilõhnavate ja paljuteenivate, kauni kodu konkursi küpsete elamiste ja liikluses seksikalt nurruvate autodega härrasmeeste tõttu, kelle jaoks ligilitsumine, ahistamine, sihtmärgi jaoks vastumeelne lõõp ja käperdamine või vägistamine on lihtsalt eduga kaasas käiv normaalsus.

Olen mures ka kenasti laulvate, ilusasti pilli mängivate, lummavalt erinevaid tegelaskujusid esitada suutvate või muidu lobedat juttu ajavate isendite tõttu, kelle jaoks needsamad tegevused on osa suurest mängust nimega elu või loomingulisest põlemisest.

Seda kolli, kes kollina välja näeb, on lihtne karta. Need koletised, kes on end kaunite sulgedega maskeerinud, ei tohiks aga – samal ajal kui ühiskonna tähelepanu Mangile suunatud on – end sugugi turvalisemalt tunda. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.