Mangi ohvritena on endast teada andnud poolsada naist, nende seas alaealisi ({{commentsTotal}})

{{1526036640000 | amCalendar}}
Foto: Rene Suurkaev / ERR

"Pealtnägija" saatemeeskond on pärast lugu astroloog Igor Mangi väidetavatest ahistamisjuhtumitest saanud infot veel umbes 50 sarnase juhtumi kohta ning ohvrite hulgas on ka alaealisi.

Kolmapäevane "Pealtnägija" paljastas, et mitu naist süüdistavad Mangi seksuaalses ahistamises. Saatetegijate postkast täitus aga kirjadega naistelt, kes endast samuti Mangi ohvritena teada andsid.

"Kirju tilgub pidevalt, ka meie eri toimetajatele ükshaaval. Kui numbri peaks ütlema, siis julgen praegu öelda 50. Need on alates 1980ndate lõpust kuni värske ajani," sõnas "Pealtnägija" saatejuht Mihkel Kärmas.

Ta lisas, et kui veel eile oli rõhuasetus 1980ndate lõpul ja viimastel aastatel, siis nüüd on tulnud teavet ka vahepealsetel aastatel toimunu kohta ning ohvrite seas on ka alaealisi. Tänaseks on need juhtumid paraku aegunud, nagu ka paljud teised.

Kirju lugedes tuleb ilmsiks hulk sarnase mustriga lugusid. Näiteks kirjutab noor naine, kuidas ta kuue aasta eest 18-aastasena palus ühel festivalil esinejana osalenud Mangil endale sünnikaart koostada. Tutvus päädis sellega, et Mang kutsus naise endaga Kadrioru parki jalutama ning nii nagu ka varem "Pealtnägijas" kirjeldatud juhtumi puhul, juhatas astroloog ta puuõõnde.

"Kui ma puu sisse jõudsin, siis minu üllatuseks ronis ka tema sinna sisse, kuigi kahekesti oli meil seal väga kitsas. Ta oli nii minu vastas, et mul hakkas uskumatult ebamugav. Ta ütles, et ta peab mu tšakratega tegelema kõigepealt, enne kui ta saab mind õpetama hakata. Ei osanud midagi mõelda, polnud sellise asjaga kunagi kokku puutunud," kirjeldas ohver.

"Ta hakkas oma käsi mulle külge panema, alguses kõht, siis rindade vahele ja rindade peale. Ta katsus mind täiesti läbi. Olin täiesti hirmunud. Ma ei julgenud hingata, liigutada ega midagi öelda. Kartsin, et kui midagi ütlen, juhtub midagi hullemat. Siis liikus ta käsi aina alla poole, ta avas mu pükstel nööbi ja ajas oma käe aluspükste vahelt täiesti minu suguelundile, ta liigutas oma kätt seal ringi, kuni tema näpud liikusid otseses mõttes minu sisse, kus ta püsis päris pikalt," meenutas ta.

Naise sõnul arvas ta, et Mang hakkab teda vägistama, aga oli noor ja kartlik ning ei suutnud hirmu tõttu midagi teha ja tegelikult oli puuõõnes kitsuse tõttu raske end liigutadagi. Kui Mang lõpuks puuõõnest välja astus, jooksis naine minema, kuid häbi ja hirmu tõttu, et teda ei usuta, jättis politseisse pöördumata.

Teine ohver kirjutab, kuidas Mang temagi "tšakraid" puuõõnes avas ning ütleb detailidesse laskumata, et juhtunu sarnanes saates kirjeldatud loole. "Igal juhul sain sellest juhtunust sellise šoki, et jooksin koju ning läksin värisedes duši alla, kuna tundsin end nagu mind oleks vägistatud," lausub ta.

Kirjelduste seas on ka mõned lood sellest, kuidas Mang väidetavalt on alaelistele 1980ndatel ja 1990ndatel massaaži teinud ja neid sellega kohutanud.

Praegu õpetajana töötav naine kirjeldab, kuidas ta 1990ndate alguses Mangi juures sünnikaardi sooviga käis.

"Kaardi kättesaamisel pakkus astroloog, et vaatab seina ääres minu aurat... asi lõppes kuidagi sellega, et  "kontrollis, milline minu kunagine sünnitus tulla võiks" ja käsi siis sinna püksi ka läks. Ma olin nagu hüpnotiseeritud ja sain asjast aru alles hiljem. 18-aastase neiuna ei saanud veel paljudest asjadest aru ning ei osanud end kaitsta. Siiani on mind see lugu väga vaevanud ja vargsi olen ka lootnud, et asi võiks ilmsiks tulla," meenutas ta.

Praegu 30ndates naine meenutab, kuidas ema saatis ta 16-aastasena Mangi juurde tähekaarti tegema ning mitu visiiti päädisid kontrolliga, mitu last ta tulevikus saab.

"Ta surus mu ühe laua äärde, palus kätega laua peale toetada ning kummarduda ettepoole. Koheselt läks tema käsi mu seljatagant mulle sõna otseses mõttes suguelundi peale ja mind kontrolliti korralikult üle. Ma ei mäleta, kuidas see olukord täpselt lõppes - kas ma ise suutsin end ära rabeleda või sai tema oma asja aetud," kirjeldas naine ja lisas, et teismelisena arvaski ta, et ju need energiakanalid nii jooksevad.

Veel üks naine meenutab, et läks krooniaja alguses Mangi vastuvõtule Toompeale, kaubandus-tööstuskoja suurde saali.

"Sünnikaarti tehes kiitis Mang libekeelselt mu ilu ja erakordsust ning siis hakkas rääkima energiatest ning käsi suunama minule. Istusime üksteise vastas, alguses puudutas vist põlvi ja ajas mingit seosetut juttu (see tekitas hämmingut), seejärel palus seista enda ette, selgitades, et paremini tunnetada. Tegi püksiluku ülevalt ka lahti, aga mitte lõpuni, mida põhjendas, et saab paremini teha. Käega riivates ja hääl oli nagu transis ja hingeldav puudutas avatud luku ülemisel poolel," kirjeldas ta.

Naine lisas, et kuna Mang oli auväärne vanem inimene ja ka koht oli auväärne, ei osanud ega julgenud ta adekvaatselt reageerida ja jäi tardunuks. "Õnneks ütles Mang ise, et ega ühekorraga nii palju teha ei saagi. Raha maksmisel põlvede värisemise amplituud on siiani meeles, nagu ka jooksmine nutu saatel allalinna. Tollal oli sõnapaar "seksuaalne ahistamine" olematu," tõdes naine.

Mihkel Kärmas ütles, et praegu heliseb tema telefon pidevalt, aga kui saatemeeskond saab mahti politseiga konsulteerida, uurivad nad, kas neil võiks "Pealtnägijale" saabunud kirjade vastu huvi olla. Ise pole politsei Kärmase sõnul nende poole pöördunud.

"Pealtnägijale" saadetud lugude kokkuvõtteks võib oletada, et Mang on selliselt toimetanud aastakümneid ja tegutsemismuster on sarnane. Otsest vägivalda või vägistamist ei ole teada.

Lisaks kirjeldavad mitmed saate poole pöördujad, kuidas Mang on neist pilti teinud, seega peaks tal olema suur kogu naiste fotosid. Ka "Pealtnägija" katsejänesest püüdis ta pilti teha, aga neiu tõrjus selle.

Kärmas ütles "Ringvaatele" aga, et praegu on veel vara anda mingeid õiguslikke hinnanguid. "Pole minu asi väljendada mingeid tugevaid seisukohti, kas või mida politsei ja prokuratuur peaks tegema. Huviga ootame, et Mang ise selgitab või tema lähikondsed," rääkis ta. Kärmase sõnul oleks tal hea meel, kui Mang ise annaks "Pealtnägijale" intervjuu.

Kärmase sõnul on Mangi loo taustal pöördutud tema poole ka teiste väidetavate ahistajatega seoses.

"Oluline on märkida ka see, et kõige selle tagasiside tuules on meil tulnud ka signaale teiste tegelaste peale, kellel on sarnased hobid. Kui nüüd midagi otsida siit laiemat ja üldisemat ja positiivsemat, mis sellest kasu on, siis see on toonud kaasa teiste väidetavate ahistajate ohvrite pöördumisi ka," rääkis ta.

Politseisse on laekunud üks avaldus

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juhtivuurija Kaja Friedemann ütles ERR-ile, et politseile on laekunud Mangiga seoses üks avaldus ning alustatud väärteomenetluses uuritakse, kas esineb viiteid teo keelatusele. Rohkem infot ei saa politsei Friedemanni sõnul avaldada, kuna enne avalikku kohtuistungit, õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või menetluse lõpetamist on tegu delikaatsete isikuandmetega.

"Alustatud menetluse käigus kuulame üle asjaosalised. Uurija peab selgeks tegema kõnealuse protseduuri olemuse ja sisu. Alles siis on võimalik kujundada seisukoht, kas antud protseduuri läbiviimise kontekstis on toime pandud süütegu," lisas Friedemann.

Ta lisas, et väärteoasja menetlemine ei takista ohvritel kaevata tsiviilkohtusse, kui nad leiavad, et riivatud on nende au ja väärikust.

Keeruliseks teeb olukorra see, et enamasti on tegemist sõna-sõna vastu olukordadega.

"Need olukorrad on meie jaoks probleemsemad ja raskemad, aga ei saa kunagi politsei teavitamine jääda selle taha, et äkki ei ole tunnistajaid. Nagu vanasõna ütleb - kus on tegijaid, seal on nägijaid. Me kindlasti soovime, et inimesed pöörduksid politsei poole, kui on tehtud selline tegu, mis riivab inimeste õigustunnet," rääkis Põhja prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse juht Erkko Piirimägi "Aktuaalsele kaamerale".

Seksuaalse ahistamise tunnus on see, et tegu on tahtlik ja ohver peab olema väljendanud seda, et see tegevus talle ei meeldi.

"Kui mind katsutakse selliselt, mis mulle ei sobi, see on tõlgendatav seksuaalse alatooniga kehaliseks kontaktiks. Me ei räägi siin ühistranspordis varba peale astumisest või küünarnukiga nügimisest, vaid kui ma tunnen, et see mulle ei meeldi, see ei sobi ja ma annan sellest teada, et mulle ei meeldi, et nii tehakse, aga ikkagi tehakse, siis on koosseis olulisel määral täidetud," selgitas Piirimägi.

Kuidas aga tagantjärele fikseerida, kas ahistaja täitis oma lubatud ülesannet või läks üle piiri, on Piirimäe sõnul võimalik selgitada ka ekspertide abil.

"Politsei ei ole küll ise meditsiiniekspert, aga menetluse raames on politseil õigus kaasata asjatundjaid, seda nii Eestist kui välismaalt," sõnas Piirimägi.

Seejuures lähtub politsei ja hiljem kohus eelkõige teadusest. See muudab aga kõne all oleva menetluse ilmselt veelgi keerulisemaks.

Ginter: keeruline on tõestada, et ohver ütles "ei"

Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter ütles "Aktuaalsele kaamerale", et meil ei ole esialgu aimu, milline mõjuvõim Mangil oma ohvrite üle oli.

"See võim võib olla suurem kui me ette kujutame, sest meil on raske ette kujutada, et me kedagi tähetarka nii hirmsasti kardame. Aga nende inimeste üle, kes tugevasti usuvad sellesse, et kellelgi tegelikult ka võib olla selline tähetarkus ja ka teispoolsusega suhtlemise võime, võib tal olla väga suur võim," rääkis professor.

Rääkides juhtumite keerukusest, ütles Ginter, et kõige keerulisem ongi antud kaasuste puhul hiljem tõestada, et ohver ikkagi ütles ahistamisele "ei".

"Milles asi? Kas kõigi või vähemalt suure osa nende juhtumite puhul kogu aeg oli juttu ka sellest, et vahejuhtum lõppes sellega, et ohver andis raha väidetavale ahistajale. Selles situatsioonis on küllalt raske kohtus tõestada, et ta oli piisavalt näidanud enne, et see kõik oli tema tahte vastane," selgitas Ginter.

ERR-il ei õnnestunud Mangi telefonitsi kommentaariks tabada. Väidetavalt sõitis Mang Türki seal elava eestlasest sõbra juurde. "Pealtnägijale" ütles ta, et ei taha sel teemal rääkida. Maksimum, mis klientidega toimus, on tema sõnul kallistamine ja kõik sellised süüdistused tema aadressil on osa viimase aja meestevastasest kampaaniast.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: