Haiglajuhid: aastaks 2025 Eestile üks põhja- ja lõunalinnakuga ülikoolihaigla
Kuus Tartu ja Tallinna haiglajuhti käisid välja ambitsioonika idee, millega aastaks 2025 loodaks Eestile üks ühtne ülikoolihaigla, millel on kaks linnakut: Tartus ja Tallinnas.
"Enamiku Euroopa ülikoolihaiglate teeninduspiirkonnas on vähemalt miljon inimest. Eestile oleks seega paras üks, tervet riiki teenindav ülikoolihaigla. Seda saaks teha praeguse kolme regionaalhaigla ühinemisel ühtsesse konsortsiumisse. Moodustuks üks ülikoolihaigla, millel oleks kaks linnakut: Tartus ja Tallinnas," leiavad Joel Starkopf, Peep Talving, Urmas Siigur, Agris Peedu, Katrin Luts ja Toomas Asser ajakirjas Eesti Arst ilmunud ühisavalduses.
Avalduse teeb tähenduslikuks tõik, et allakirjutajate seas on nii Tartu kui ka Tallinna haiglate juhid eesotsas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Siiguri ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimehe Peeduga.
"Allakirjutanud on veendunud, et ühtne ülikoolihaigla oleks Eestile ainus jätkusuutlik tulevikulahend, mis tagaks konkurentsivõimelise arengu tervishoius, kliinilises õppes ja teadustöös."
Nende sõnul on suurte ülikoolihaiglate konsolideerumisi viimasel aastakümnel olnud Euroopas palju ja seda kaalutletud põhjustel.
"Eesti lähipiirkonnas on Helsingi ülikoolihaiglaks liitunud 17 haiglat, mis transpordiaegu arvestades asuvad teineteisest niisama kaugel kui Tartu ja Tallinn. Sarnaselt on Stockholmis Karolinska ülikoolihaigla muudetud liitumise tulemusel üheks Euroopa suurimaks ravi- ja teaduskonsortsiumiks. Konsolideerimiste peaeesmärk on olnud kõrgel tasemel ravistandardi saavutamine kvaliteetse õppe- ja teadustöö kaudu."
Arstide hinnangul oleks regionaalse tervishoiu tagamine mõlema linnaku vastutus ja toimiks sarnaselt praegusega.
"Lähtudes konsortsiumi konsensuslikest otsustest, mis kooskõlastataks omavalitsustega, toimuks mõnede erialade piirkondlik profileerumine. Arstiõpe on Tartu Ülikooli vastutusvaldkond, mis integreeritakse tihedalt mõlemasse linnakusse, ning kliiniline õpe ja õpetamine toimuks nii põhja- kui ka lõunalinnakus Tartu Ülikooli professuuri koordineeritud akadeemilisel juhtimisel. Residentuuri baasidena on oluline osakaal mõlema linnaku haiglatel. Tudengite, residentide ja arstide suurema mobiilsuse toetamiseks on vaja rajada sobilikud majutusvõimalused mõlemasse linnakusse."
Üks suur konsortsium võimaldaks koordineeritud investeeringuid, efektiivsemaid riigihankeid, vähendaks põhjendamatut nn võidurelvastumist ning võimaldaks optimeerida halduskulusid.
"Riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse kaudu parandaks ülikoolihaigla kui oluline Eesti teadustaristu kliinilise teadustöö tingimusi. Paraneks oluliselt meie rahvusvaheline konkurentsivõime, suureneksid šansid teadusraha taotlemisel ning meie võimekus osaleda rahvusvahelises teadustöös."
Pöördujad märgivad, et projekti juhiks ühiselt koostatud nõukoda, mis annaks jooksvalt sisendeid konsolideerumise töörühmadele. Lõpuks oleks aga vaja poliitilist heakskiitu ja otsust.
Joel Starkopf on Tartu Ülikooli Kliinilise Meditsiini Instituudi juhataja, Peep Talving Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse ülemarst ja juhataja ning ka Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku professor, Urmas Siigur Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees, Agris Peedu Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees, Katrin Luts Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees ning Toomas Asser Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juhataja ja vastvalitud uus rektor.
Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et suurema kogumi mõte on see, et kliiniliseks uurimistööks oleks suurem populatsioon.
"Tegelikult patsient on meil praegu oma liikumises vaba, aga võib-olla kui see usaldus erinevate haiglate vahel ka suuremaks läheb, siis on lihtsam soovitada tal minna sinna, kus hetkel on parim selle eriala abi saada," lausus Siigur.
Niisiis vähendaks üks haigla Siiguri sõnul tarbetut konkurentsi haiglate vahel. Ühtlasi on nii võimalik parandada haiglate tööjaotust. See tähendab, et näiteks organisiirdamised tehakse seda pikalt praktiseerinud Tartu Ülikooli Kliinikumis, kuid põletusravi PERHis, kus selleks omakorda parim kompetents. Nii parandaks haiglate ühendamine ka ravi kvaliteeti.
Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku juhataja ja Tartu ülikooli tulevane rektor Toomas Asseri hinnangul annaks see ka majanduslikku tulu optimeerides hankeid.
Ka Tartu Ülikooli arstiõpe saaks ühtses ülikoolihaiglas lisaks Tartu linnakule olema seotud ka Tallinnaga.
"Isegi siis, kui tulevikus tekib selle konsortsiumi raames kaks kampust näiteks Tallinnas ja Tartus, siis akadeemiline juhtimine ja kogu selle korralduse nii-öelda koordineerimine jääb Tartu Ülikooli ainuvastutusena, aga nimetus võiks olla Ülikooli haigla nii Tallinnas kui Tartus.
Allakirjutanud kohtuvad ühtse ülikoolihaigla plaani edasiarendamiseks tuleval esmaspäeval. Ühtlasi loodetakse, et peagi astub haiglavõrgu korrastamise ja ühtse ülikoolihaigla idee vankri ette ka valitsus.
Haiglajuhtide ühisettepanek on täna õhtul fookuses "Aktuaalses kaameras".
Toimetaja: Urmet Kook