Kivirähk kõrvutas Eesti 200 üksikkandidaatidega ({{commentsTotal}})

Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk asetab Eesti 200 poliitaktivistid ühte kategooriasse üksikkandidaatidega.

Kivirähk arutles ERR-i veebisaates koos ajakirjanike Urmet Koogi ja Toomas Sildamiga maikuu erakondade toetusnumbrite üle ja pidas üllatavaks asjaolu, et küsitlus on suhteliselt identne eelmiste küsitlustega, aga küsitluse algusega samal päeval tuli välja Eesti 200 oma manifestiga.

Ta pidas üllatavaks ka seda, et Postimehe tellitud Emori küsitluses oli Eesti 200 sisse pandud. Turu-uuringute küsitlusest jäi Eesti 200 välja, sest see ei ole veel registreeritud erakond. Emori küsitluses sai Eesti 200 kuus protsenti toetust. Kivirähk võrdles Eesti 200 üksikkandidaatidega. Ükskikkandidaadi kategooria sai ERR-i tellitud Turu uuringute AS-i küsitluses seitsmeprotsendilise toetuse.

"Erakondade ritta on teda praegu ennatlik panna, kuigi ta midagi indikeerib ja Emor on pidevalt öelnud, et üksikkandidaadi kategooriat ta ei esita. Aga üksikkandidaat saab ju riigikogu valimistel kandideerida," rääkis Kivirähk.

"Ma arvan, et elektoraadi seisukohalt on neil sarnane kategooria. Need, kes ei leia endale eelistust olemasolevates erakondades valivad üksikkandidaati või Eesti 200," sõnas Kivirähk.

Kivirähk rääkis, et eestikeelsete Keskerakonna poliitikute kriitika Yana Toomi suunal põhjustab venekeelsete valijate toetuse langust Keskerakonnas. Eestikeelsete valijate hulgas toetus aga selle tulemusel tõuseb.

Keskerakond kaotas toetajaid venekeelsete toetajate seas seitse protsenti. "Kui Keskerakonna eestikeelsed poliitikud kritiseerivad yana toomi siis vene valijad tõmbuvad eemale ja eesti valijaid tõmbab see jällegi ligi," ütles Kivirähk.

Ta rääkis, et sotsiaaldemokraadid ja rohelised said venekeelseid valijaid juurde.
Ka Tallinnas langes Keskerakonna toetus, sellele avaldasid Kivirähki sõnul mõju erinevad korruptsiooniskandaalid.

Kivirähk rääkis, et nõustub Meelis Atoneniga, kes ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et küsitluse järgi on hetkel šansid valimised võita Reformierakonnal.

Kivirähk selgitas, et EKRE on toetust juurde saanud viimasel perioodil seetõttu, et IRL ja Vabaerakond on madala toetusega.

Kivirähk rääkis, et kuigi seoses Vabaerakonna esimehe vahetusega oli partei pidevalt meedia tähelepanu all, ei suutnud Vabaerakond toetust kasvatada.

"Tähelepanu oli suur, aga esimehe vahetus oli vastuoluline ja seda saatis näotu omavaheline kemplus. See praegune vahetus midagi positiivset kaasa ei too enne kui Vabaerakond ei leia atraktsiivseid uusi inimesi ja arusaadavat programmi," sõnas Kivirähk.

Maikuu reitingud

Kõige populaarsem erakond mais oli Reformierakond 30 protsendi suuruse toetusega. Kuu varasemaga võrreldes langes Kaja Kallase juhitava erakonna toetus kolme protsendipunkti võrra, selgus ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.

Maiga sai läbi ka Reformierakonna pikk toetuse tõus - see algas pärast seda, kui mullu novembris langes nende toetus vaid 22 protsendile ning kerkis alates detsembrist iga kuu mõne protsendipunkti võrra ja kulmineerus tänavu aprillis 33 protsendiga.

Keskerakonda toetas mais 26 protsenti, mis on olnud nende toetus viimased kolm kuud. Keskerakonna toetus on olnud erakondade populaarsusedetabelis kõige stabiilsem.

Kindla kolmanda koha on selles arvestuses saanud EKRE, keda mais toetas 15 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Sotsiaaldemokraatlik erakond, kelle toetus kukkus aprillis vaid rekordmadalale kuuele protsendile, pööras mais mõõna tõusule. Sotsiaaldemokraate toetas üheksa protsenti.

Valimiskünnisele ehk viiele protsendile tõusis taas Isamaa ja Res Publica Liidu toetus. Kuu varem oli IRL-il toetajaid neli protsenti.

Parlamendierakondadest madalaim oli hiljuti erakonna esimeest vahetanud Vabaerakonna toetus - kolmandat kuud järjest oli see vaid kolm protsenti.

Parlamendivälistest erakondadest oli kõrgeim Roheliste toetus, neid toetas maikuus neli protsenti.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: