1992. aastal kandideeris riigikokku 25 kandidaati, 1995. aastal 12, 1999. aastal 19,
2003. aastal 16, 2007. aastal seitse, 2011. aastal 32, viimastel valimistel ehk 2015. aastal aga 11.

Valimisteenistuse meedianõunik Kristi Kirsberg ütles ERR-ile, et ka tuleval kevadel toimuvate valimistega seoses on üksikkandidaadid huvi ilmutanud.

"Uuritud on ikka, näiteks küsitud on, et mis on kautsjoni suurus, milliseid dokumente on vaja, kuid ükski kandidaat praeguse seisuga oma dokumente esitanud ei ole," lausus Kirsberg. "Üksikkandidaatide arv on kõikunud üles-alla."

Mitmetele üksikkandidaatidele on ilmselt takistuseks ka kautsjon, mida maksmata ei saa oma kandidatuuri üles seada. Kautsjoni suuruseks on ühekordne kuutasu alammäär, mis praegu on 500 eurot. Tagastamata kautsjon läheb riigi tuludesse.

Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest.

1992. aastast alates ei ole ükski üksikkandidaat riigikokku pääsenud. Üksikkandidaadina riigikokku pääsemiseks peab koguma tuhandeid hääli. Täpset häälte arvu ei saa ennustada, kuna see sõltub valimisringkonna suurusest ja valimisaktiivsusest.

Näiteks reservkolonelleitnant Leo Kunnas kandideeris 2011. aastal üksikkandidaadina riigikogusse. Ta sai Harju- ja Raplamaal märkimisväärsed 3267 häält, mis polnud aga piisav parlamenti pääsemiseks.

Kandidaatide esitamine märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks lõppeb 17. jaanuaril.