Nutt: kehtiv seadus võimaldab eriteenete eest saadud kodakondsuse ära võtta ({{commentsTotal}})

Kehtiva kodakondsuse seaduse üks autoritest, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) veteranpoliitik Mart Nuti sõnul pole õige riigikogu reformierakondlaste väide, et praegu pole valitsusel võimalik ära võtta eriliste teenete eest antud kodakondsust.

Just see väide oli põhjuseks, miks Reformierakonna parlamendifraktsioon esitas eelnõu täiendada kodakondsuse seadust punktiga, kuidas saaks eriliste teenete eest antud kodakondsuse ära võtta.

Paljud poliitikud ja ajakirjanikud hakkasid seda eelnõu seostama Keskerakonna vastuolulise poliitiku, Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomiga, kes on olnud poolteist aastat tagasi opositsiooni langenud Reformierakonna üks olulisi sihtmärke vastandumises praeguse peaministripartei, Keskerakonnaga.

Nii näiteks ütles reformierakondlanee Hanno Pevkur, et kodakondsust saab võtta küll naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutelt, ent mitte eriliste teenete eest kodakondsuse saanutelt.

"Kui keegi on saanud riigilt eriliste teenete eest kodakondsuse ja pöördub siis riigi vastu ega ole riigile lojaalne, on loomulik, et riigil peab olema võimalik reageerida," selgitas Reformierakonna eelmine esimees Pevkur Postimehes.

Kodakondsuse seaduse üks autoreid Mart Nutt aga tugines selle seaduse paragrahvile 28, kui ütles ERR-ile, et Eesti riik saab valitsuse korraldusega ära võtta igal muul viisil kui sünnijärgselt omandatud kodakondsuse.

"Reformierakonna esitatud seadusemuudatust ei ole vaja. Mitmikkodakondsuse laiendamine, mida Reformierakond samuti oma eelnõus pakub, on Eesti julgeolekule kahjulik, ja sünnijärgset kodakondsust ei saa ka praegu ära võtta. Muud liiki kodakondsuse äravõtmise sätted on seaduses olemas ja vajadusel võime neid täiendada," lausus Nutt.

Vastupidisel arvamusel on näiteks reformierakondlased Eerik-Niiles Kross ja Keit Pentus-Rosimannus. "Et valitsusel peaks olema õigus eriteenete eest antud kodakondsust ära võtta, nii nagu tal on õigus seda anda, peaks olema absoluutselt loomulik," kirjutas Kross Delfis.

Ja samast on ka Pentus-Rosimannuse sõnad: "Praegu võib kodakondsuse ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodanikuks saanult, kui inimene reedab riiki (nii nagu tehti näiteks Dresseni puhul). ... Oleks igati loogiline, kui sarnane põhimõte kehtiks ka juhtumitel, mil Eesti kodakondsus on saadud nn eriliste teenete eest."

Kehtivas kodakondsuse seaduses ei näe Nutt vastuolu põhiseadusega. Selle vastuolu võib aga tekitada Reformierakonna eelnõu, kuna maailmavaate eest karistamine – kasvõi Yana Toomi puhul – ning inimeste jagamine päritolumaa järgi – topeltkodakondsus on lubatud Euroopa Liidus ja Põhja-Ameerikas, aga mitte Venemaal või Tšiilis elavatele inimestele – läheb vastuollu õigusriigi põhimõtetega.

Kodakondsuse seadus: § 28.  Eesti kodakondsuse äravõtmine

 (1) Eesti kodakondsus võetakse ära Vabariigi Valitsuse korraldusega isikult, kes on:
 1) astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata;
 2) astunud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni;
 3) püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda;
 4) Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel varjanud valeandmete esitamisega asjaolusid, mis oleksid välistanud talle Eesti kodakondsuse andmise või taastamise;
 5) mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest.

 (2) Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene isikutele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga.

 (4) Isiku suhtes, kes on saanud Eesti kodakondsuse alaealisena, kohaldatakse samuti käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 5 sätestatut, arvestades käesoleva seaduse § 3 1. lõikes sätestatud erisust.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: