"Miks Toom tunneb, et ta käib nende põhimõtete alla, kui eelnõu algatajad pole tema nime kunagi maininud? Kui inimene on saanud kodakondsuse mingitel alustel ja on lubanud järgida teatud põhimõtteid, aga ei tee seda enam, siis peab olema riigil alus otsustada. Aga ilma ühegi nimeta," rääkis Michal Vikerraadio saates Uudis+.

Michali sõnul on Eestis olnud varem piiri peal juhtumeid, kus on vaieldud, kas eriliste teenete eest kodakondsuse saanud inimene on lojaalne või mitte. Michal viitas 2002. aastal Mart Laari valitsuselt eriliste teenete eest kodakondsuse saanud Risto Teinonenile.

Kommenteerides siseminister Andres Anvelti ümber möödunud nädalavahetusel puhkenud poleemikat, nentis Michal, et seda ei tõstatanud Reformierakond ning pigem on tema parteis olnud Anvelti kaitsjaid.

"Anvelti kodakondsuse küsimuse tõstatas ajaloolane. Seal tuleb siseministril või tema abilistel selgitus ära teha. Aga kordan, kodakondsuspoliitikat peaks arutama ilma nimedeta. Selle vea on teinud inimesed, kes on sidunud end ise selle külge."

Saatejuhi küsimusele, kas Reformierakonnas leiab laiemat toetust erakonna uue esimehe Kaja Kallase öeldu, et neil valimistel võiks hoiduda rahvuste põhisest vastandumisest, vastas Michal jaatavalt.

"Kindlasti on erakonna esimehe öeldul mõju. Kaja Kallas on erakonna esimees ja esimehe taha joondutakse."

Michal lisas, et Reformierakonna poolt 9. mail üle antud kodakondsuseelnõu oli mõeldud ennekõike selleks, et väliseestlased ei peaks valima Eesti kodakondsuse ja sünnijärgse kodakondsuse vahel.

"Ja teine punkt eelnõus oli see, et kui keegi juba on loobunud näiteks USA kodakondsuse kasuks, siis saaks ta selle lihtsustatud korras tagasi taotleda. Aga see ei kehtiks Vene kodanikele. Julgeoleku huvides ei saa olla korraga Eesti ja Venemaa kodanik," sõnas Michal.