Kas Reformierakond tahab muuta teemaks Keskerakonna vastuolulise vene poliitiku Yana Toomi kodakondsuse? Tundub nii.

Seda on omavahel mõista andnud või pole seda ümber lükanud mitmed Reformierakonna parlamendipoliitikud, kes lõppeval nädalal allkirjastasid kodakondsuse seaduse muutmise ettepanekud. Varsti hakkabki riigikogu neid arutama. Ning isegi kui parlament need tagasi lükkab, mis suure tõenäosusega juhtub, saab teemast ja teema ümber rääkida ometi.

Tõsi, selles seaduseelnõus on ka mõistlikke punkte. Näiteks see, mis puudutab Abhaasia eestlasi. Tartu rahuleping andis neile võimaluse aasta jooksul opteerida Eesti kodakondsus ja tulla siia elama. Kõigil see ei õnnestunud, Reformierakond teeb nüüd ettepaneku lugeda Abhaasia eestlased ja nende järeltulijad Eesti kodanikeks, kui nad seda ise soovivad.

Siin on ka üks konks – nimelt ei laiene selline kodakondsuse saamise võimalus näiteks Siberi eestlastele ja nende järeltulijatele.

Ning eelnõusse kirjutatud punkt, et sünnijärgsetele kodanikele on lubatud topelt- või mitmikkodakondsus, kõlab kenasti, aga ei oma mingit sisulist tähendust. See toob vaid mõistlikku õigusselgust. Põhiseaduse järgi ei saa ju kelleltki võtta tema sünnijärgset Eesti kodakondsust, kuigi kodakondsuse seaduse järgi on topeltkodakondsus keelatud. Niisugust nokk kinni ja saba lahti olukorda aitaks pakutud seaduse muudatus kindlasti lõpetada, seda eelkõige välis-eestlaste ja hilislahkunute puhul.

Ent nüüd kõige põnevam osa. Nimelt tegi Reformierakond ettepaneku, et valitsusel võiks olla võimalus võtta ära eriliste teenete eest saadud kodakondsus. Seda siis, kui inimene ei austa Eesti põhiseaduslikku korda või Eesti õigusakte. Sellist tõlgendust võib isegi mõista. Hoopis keerulisem on aga aru saada, kuidas võtta eriliste teenete eest saadud kodakondsus inimeselt, kes ei austa vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki.

Kas Eesti riik tugineb õiglusel ja õigusel? Mina arvan, et tugineb. Kui aga keegi teine arvab, et ei tugine, sest peaministri töötasu ja miinimumpalga vahe on kümnekordne ning kohtud on väidetavalt osa kartellierakondade ja eriteenistuste juhitud süvariigist? Siis on tal õigus seda arvata nagu oponentidel on õigus püüda teda ümber veenda. See ongi demokraatliku riigi võlu, mitte valu.

Ma ei jaga paljusid eriliste teenete eest kodakondsuse saanud Yana Toomi vaateid ja väljaütlemisi, ei elule Eestis ega välispoliitikas. Aga ma olen valmis kaitsma tema vabadust oma arvamust avaldada. Nii mulle ei meeldigi reformierakondlaste vihjed, et nende koostatud seaduse muudatus oleks võimalus kätte maksta just Yana Toomile, kellele andis kodakondsuse Andrus Ansipi valitsus. See oleks sõna- ja arvamusvabaduse kammitsemise okkalise tee libe samm.

Laiemalt oleks aga see jätk Reformierakonnale edukaks osutunud vastandumise taktikas, kus ennast näidatakse Eesti-meelse ja Keskerakonda Vene-meelse erakonnana. Reformipartei uus esimees Kaja Kallas on öelnud, et tema vastandamist ei poolda ega toeta. Ent Keskerakonna koostööprotokoll Ühtse Venemaaga või Yana Toomi suure kõlapinnaga visiidid Süüria režiimi juurde ja tema kodused nö ametlikust joonest hälbivad arvamusavaldused on nõnda lihtsad ja arusaadavalt vastuolulised asjad, et reformierakondlaste kiusatus neid enda huvides asutada tundub ilmne.

Kui Reformierakond tahab taolisest kahtlustusest vabaks saada, siis on kõige õigem loobuda sellest punktist, sest kodakondsuse seaduses on praegu niikuinii kirjas, millistel karmidel juhtudel saab inimeselt võtta Eesti kodakondsuse, mis laieneb ka eriliste teenete omanikule. Kui nad seda ei suuda, siis võiks olla lähtekohaks jõustunud kohtuotsus tahtliku kuriteo eest. On kurjategija, ei saa olla eriliste teenete eest Eesti kodanik. Lihtne ja selge.

Üldiselt aga, kui nina just kinni ei ole, siis tunneb Reformierakonna algatuse kohal parlamendivalimiste kirbet lõhna.