"Minu mäletamist mööda tulid esimesed kaebused ainult inglise keelt oskavate teenindajate kohta aastail 2005-2006. Kui neid kontrollima asusime, saime kohvikupidajailt riielda: mis eesti keelt te nõuate, olete nüüd Euroopa Liidus ja peate korralikult inglise keelt oskama," rääkis ERR-ile keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

Tomusk lisas, et sel ajal olid siiski üksikud kaebused, viimastel aastatel on neid olnud rohkem.

2017. ja 2018. aastatel on olnud kaebusi ingliskeelsete teenindajate kohta kolmes kiirsöögikohas, kümnes restoranis, kolmes hotellis, ühes lehekioskis. Mitmeid kaebusi on Tallinna vanalinna suveniiripoodide kohta.

"Mõnikord ei aita klienti ka hea inglise keele oskus, sest teenindaja jaoks on inglise keel võõrkeel, mis pole kõige paremini selgeks õpitud," tähendas Tomusk.

Keeleinspektsioonil on kohustus reageerida kõikidele kaebustele. "Küsime võõrkeelse töötaja palganud ettevõttelt töötajate eesti keele oskuse andmed, teeme ettekirjutused ja kontrollime hiljem nende täitmist. Loomulikult käime ka kohapeal teenindajatega suhtlemas. Üldjuhul on kaebused põhjendatud, kuid mõnikord on klient tõlgendanud teenindaja aktsenti kui keeleoskamatust," rääkis Tomusk.

Menetluste tulemusel on Tomuski sõnul hakatud eesti keelt õppima, kuid mõned teenindajad on pidanud endale ka uue töö leidma, kus isikutega suhelda pole vaja. "Üldiselt on ettevõtete suhtumine eesti keelde positiivne."

Ingliskeelsete teenindajate palkamise põhjustena on Tomuski sõnul esile toodud, et eesti noored ei soovi teenindussfääris töötada. Ta lisas, et teiselt poolt on mainitud aga ka seda, et palgad valdkonnas on väga väiksed ning just see on põhjus, miks eestlased teenindajana töötada ei taha.

Praktikale tulnud teenindajate vastu on inspektsioon leebe

Tomusk märkis, et viimastel aastatel on ingliskeelseid teenindajaid rohkem - üsna tihti on tegemist ka paariks-kolmeks kuuks Eestisse tulnud hotelli- ja toitlustusvaldkonna praktikantidega.

"Sellistel puhkudel me töötajale ettekirjutust ei tee, kuid tööandjal lasub siiski kohustus tagada eestikeelne teenindamine töökorralduslike meetmetega. See tähendab, et eestikeelne teenindus peab olema igal juhul tagatud, kuigi mõned teenindajad eesti keelt ei oska," toonitas Tomusk.

Tomusk ütles: "Paneksin tööandjatele südamele, et paljudel juhtudel jääks kaebused esitamata, kui teeninduses järgitaks hea teeninduse tavasid. Kindlasti ei tohiks teenindaja teha kliendile etteheiteid, kui see ei oska keelt, mida oskab teenindaja."

Ka tuleks Tomuski sõnul mõelda sellele, et kuigi paljudes hotellides ja restoranides on suurem osa klientidest välismaalased, elame me Eestis ning eestlastest klientidesse tuleb suhtuda niisama hästi kui välismaalastesse, see käib ka eestikeelse teabe ja teenindamise kohta. "Siin on meie teenindussfääris veel arenguruumi."