Iraanis toimusid taas meeleavaldused
Iraani vireleva majanduse peale pahased meeleavaldajad ujutasid esmaspäeval üle Teherani ajaloolise Suure Basaari, sundides kaubitsejaid oma lette kokku pakkima.
Hiljem kogunes rahvas parlamendihoone ette, kus julgeolekujõud nende vastu pisargaasi kasutasid.
Pühapäeval olid protestide tõttu sulgenud oma uksed kaks Teherani mobiiltelefonide ja elektroonikatoodete ostukeskust.
Pole täpselt teada, kes esmaspäevaseid meeleavaldusi juhib. Iraani poolametlike uudisteagentuuride Fars, ISNA ja Tasnim teatel puhkesid valitsusvastased protestiaktsioonid pärast Iraani riaali vahetuskursi langemist mustal turul 90 000-le dollari suhtes, hoolimata valitsuse jõupingutustest valuutakurssi kontrollida.
Sotsiaalmeediasse postitatud videotes üritavad meeleavaldajad sundida basaari poepidajaid oma uksi sulgema. Iraani Gildikoja juhi Ali Fazeli sõnul on olukord ajaloolisel turul aga rahulik.
2017. aasta lõpus oli Iraan haaratud sarnastest meeleavaldustest, mis levisid kokku umbes 75 linna. Protestid kasvasid riigi suurimateks alates 2009. aasta presidendivalimistest.
Detsembri lõpus ja jaanuari alguses toimunud meeleavaldustel hukkus vähemalt 25 inimest, umbes 5000 inimest võeti vahi alla.
Iraani valitsus on määranud ametlikuks riaali vahetuskursiks 42 000 riaali dollari suhtes. President Hassan Rouhani valitsus on hädas ka suure töötusega.
Mõned valitsusvastsed meeleavaldajad nõuavad uusi valimisi või lausa Rouhani tsiviilvalitsuse asendamist sõjaväe juhitud valitsusega.
USA president Donald Trump teatas mais, et Ühendriigid lahkuvad 2015. aastal sõlmitud Iraani tuumaleppest ning taaskehtestavad riigile sanktsioonid, mis karistaks muuhulgas Iraanis tegutsevaid välisfirmasid, mis kasutavad dollaritehinguid või on tegevad ka USA turul.
"Me oleme majandusterroristi algatatud majandussõja veerel," sõnas Iraani esimene asepresident Eshaq Jahangiri esmaspäeval, viidates USA-le.
Toimetaja: Laur Viirand