Eesti firmad müüsid eelmisel aastal 870 tonni kala ja vähki ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Scanpix

Eesti ettevõtted müüsid eelmisel aastal 870 tonni kala ja -vähki kokku 3,7 miljoni euro väärtuses, mullu müüdud toodangu maht oli viimase viie aasta suurim.

2017. aastal turustati rekordkogus kala ja -vähki, vaid veidi väiksem oli müüdud toodangu maht 2014. aastal, mil müüdi kokku 869 tonni, teatas statistikaamet.

Kala- ja vähitoodang on sellisel tasemel püsinud viimased viis aastat – 2013. aastal oli müüdud toodangu maht 733 tonni, võrreldes 2013. aastaga oli 2017. aastal müüdud toodangu maht kuus protsenti suurem.

Eestis on alati enim kasvatatud ja müüdud vikerforelli. Aasta-aastalt on vikerforelli osatähtsus suurenenud – 2012. aastal oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 63 protsenti, 2017. aastal 81 protsenti.

2017. aastal müüdi 702 tonni vikerforelli ehk kokku veidi enam kui 2,6 miljoni euro eest – see oli ka aegade suurim müüdud kogus.

Harilikku jõevähki turustati eelmisel aastal 0,8 tonni, 2016. aastaga võrreldes on müüdud toodangu maht suurenenud 1,2 korda. Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga veidi enam kui 1,1 korda.

Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ning müüakse veel teisigi kalaliike: arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlased (siberi ja vene tuur) ja valgeamuur.

Toidukalamarja turustati eelmisel aastal 3,8 tonni ehk ligikaudu 1,1 tonni vähem kui 2016. aastal. Müüdud toidukalamarja rahaline väärtus vähenes 1,1 korda. 2017. aastal müüdi toidukalamarja veidi enam kui 115 000 euro eest, aasta varem aga 127 800 euro eest.

2017. aastal müüdi välisriikidesse viis protsenti kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust ehk neli protsendipunkti vähem kui 2016. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral vikerforelli ja harilikku jõevähki.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: