"Ma olen seda öelnud väga selgelt ka Vene ajakirjanikele: kui meie piirileping saab ratifitseeritud, siis ma olen kindlasti valmis minema Moskvasse ja tänama selle eest," sõnas Kaljulaid ajakirjanik Artur Aukoni küsimustele vastates.

Ajakirjaniku täpsustavale küsimusele, kas Kaljulaid oleks valmis ka president Vladimir Putiniga kohtuma, vastas Kaljulaid, et "aga loomulikult, sest ratifitseerimise protsess ei kulge temast sõltumatult".

Kaljulaid ei soostunud hindama, millal see kõik võiks juhtuda, eriti arvestades pikka vaidlusperioodi piirilepingu ümber.

"Minevik ei võimalda kunagi ennustada tulevikku. Minul oleks hea meel, kui piirileping saaks ratifitseeritud."

Viimati käis Eesti president Moskvas 9. mail 2010, kui Toomas Hendrik Ilves osales Venemaa tollase riigipea Dmitri Medvedevi kutsel Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõppemise 65. aastapäeva üritustel.

Kodakondsuspoliitika ei vaja muutmist

Rääkides Eesti sisepoliitikas viimasel ajal üles kerkinud kodakondsuspoliitika debatist, tunnistas president Kaljulaid, et Eesti senised kodakondsuspõhimõtted ei vaja muutmist.

"Mulle tundub, et meie senine kodakondsuspoliitika on tasakaalukas. See eeldab eesti keele, ajaloo ja kultuuri tundmist. Inimesed, kel pole Eesti kodakondsust, saavad siin väga hästi hakkama. Meil ei diskrimineerita neid, kel on mõni teine kodakondsus või hall pass. Kodakondsuspoliitika ei vaja muutmist."

Küll aga leidis president, et Eesti riik peaks võtma vastutusse, et iga seitsmeaastane laps saaks minna eestikeelsesse kooli.

"Eestist on saanud sisserände maa. Ja kui me võtame inimesi vastu teistest riikidest, siis panevad nad ju ka oma lapsed siin lasteaeda ja kooli. Mõistlikum viis oleks, et riik võtaks vastutuse, et iga kooli minev laps saab minna eestikeelsesse kooli. Praegu minnakse ka vene kooli."

Kaljulaidi sõnul eelistaks ta, et laps omandaks juba lasteaias ühe võõrkeele.

"See ei tähenda, et me peaks igasse lasteaeda võtma metoodikud-õpetajad. Mida me peame tegema on see, et oleme enesekindlad ja suhtleme eesti keeles lastega. Näiteks Valgas valivad vene emakeelega lapsed üha enam eestikeelse kooli. Sest nii saavad nad hiljem paremini hakkama. Aga neile lastele peab jääma ka enesekindlus nende emakeeles. Ehk meil pole täna tahtmatuse probleem eesti keelt õppida, vaid suutlikkuse probleem, et me ei suuda teha niivõrd palju keelekümblusklasse ja -rühmi kui vaja."

Kaljulaid lisas, et suheldes vene peredest pärit lastega, on nad jätnud talle väga rõõmsameelse ja avatud mulje.

"Väike temperamendi erisus eesti lastega on, kuigi väga üldistada ei saa. Nad tulevad hästi lähedale. Vene kooli minnes on rokkstaari tunne."

Narva "pakasuhat" tegema ei lähe

President kinnitas, et ta ei ole matnud maha mõtet kolida üheks kuuks Narva, kuid see ei saa toimuma kalendrikuu põhiselt.

"Presidendi töö on paras kaleidoskoop - on välisvisiidid ja Eestisse tulevad visiidid. Ja kui ma lähen kuuks ajaks Narva, aga olen tegelikult poole ajast sealt visiitide tõttu eemal, siis oleks see "pakasuha". Ma tahan oma ettevõtmisega näidata, et Narva ei ole kaugemal kui need kilomeetrid, mis on Tallinnast Narva. Aga mida ma Narvas teha või näha tahaks, selle võiksid Narva inimesed ise välja käia ja kantselei siseosakonna juhatajale Erki Holmbergile teada anda. Paljud presidendi sõidud ja külastused Eestis saavadki tegelikult alguse sellest, et inimesed ise on kutsunud ja välja pakkunud."

Rääkides veel sisepoliitikast, tervitas Kaljulaid nii Eesti 200 kui ka Riigireformi Sihtasutuse algatusi ning nimetas neid dialoogi toojateks.

"Mõlemad algatused näitavad, et Eesti kodanikud on valmis kaasa lööma poliitikas ilma, et nad tingimata tahaks saada professionaalseteks poliitikuteks. Eesti 200 on dialoogi tooja, nagu ka Riigireformi Sihtasutus. Kõige vähem, mis ma tahan on see, et keegi ei viitsi Eestis poliitikaga tegeleda. Et noored spetsialistid ei tule poliitikasse, sest nad kardavad, et nad ei saa hiljem oma erialast tööd teha."

Valimiskampaania olgu suunatud tulevikku

Eelseisvate riigikogu valimiste ja selle kampaania väljakutsetena märkis Kaljulaid, et teemad peaksid olema tulevikku suunatud, mitte sellele, kuidas olemasolevat lühiajaliselt ümber jagada.

"Minu jaoks on oluline, et Eesti jääks avatud riigiks ja oleks Euroopa-meelne. Me peame olema rahvusvahelises suhtluses hästi turvavõrgustatud. See on väikesele riigile hästi oluline. Teine asi on Eesti majandus. Et meil oleks häid ideid, mis meie majandust edasi viiks. Kolmandaks ühtluskool. Ma loodan, et see mõte lendab, sest see on meie ainus tulevikku suunatud loodusvara. Neljandaks, meie e-riik vajab uuendamist. Ehk meil on hästi palju tulevikku vaatavaid küsimusi ja need on palju olulisemad kui lühiajalised ümberjagamised."

President rääkis ka, et kavatseb oma Ukraina visiidi ajal külastada Kiievis toimuvat jalgpalli Meistrite Liiga finaali, kuid kas võidab Madridi Real või Liverpool, ta arvata ei osanud.

"Mängu vaatamine tundus hea võimalus viia lihtsa Ukraina inimeseni sõnum, et me seal oleme. Aga ma ei oska öelda, kes on mängu favoriit. Tegemist on minu jaoks esmakordse jalgpallidiplomaatia harjutusega."