Esmase visiooni kokkukirjutamist kureerinud endine kohtunik ja riigikogu liige Rait Maruste (RE) kinnitas ERR-ile, et esimene ehk nn must versioon on tähtaegselt valmis ning see on saadetud sihtasutuse nõukogu liikmetele tagasiside saamiseks. Seejärel viiakse sisse parandused ning tehakse keeleline korrektuur. SA tuleb konkreetsete ettepanekutega riigireformiks välja kodanikupäeval ehk 26. novembril.

"Püüdsime kontsentreeruda vajalikele ümberkorraldusetele avaliku võimu korraldamisel, et see oleks vähem kulukas ja efektiivsem," kommenteeris Maruste. "Sõnavohavust on meil siin niigi palju, nii et katsume olla võimalikult konkreetsed."

Maruste selgitas, et ettepanekud on esitatud institutsioonide kaupa, keskendudes sellele, kus ja kuidas tõmmata koomale halduskoormust ja vähendada vohavat ülereguleerimist, mille all kannatavad nii ettevõtjad kui eraisikud.

Töörühm leppis kokku, et lõppdokumenti üle 50 lehekülje ei paisutata, kuivõrd see kahandab potentsiaalset lugemishuvi. Nõnda jagati töö peatükkideks, kus pikem tekst põhjendab ette pandud muudatust ning selle lõpus esitatav kokkuvõte ütleb ettepaneku sisu ära lühidalt.

Riigireformi SA-l puudub poliitiline ambitsioon, nende tegevus lõppeb 14. maiks. Küll aga loodavad riigireformi algatanud, et poliitikud võtavad nende ettepanekud töösse, nii et kogu kirjutatu üksnes sahtlisse ei jääks.

"Me anname oma kontseptsiooni üle kõigile parlamendierakondadele või kõigile, kes seda taotlevad. Muidugi pole me nii sinisilmsed, et kõik meie ettepanekud võetaks ette ja tehtaks ära. Peame veel arutama nii juhatuse kui nõukoguga, kuidas seda asja tegijateni viia. Lõbu pärast me seda ei tee, töö võiks ikka laiema väljundi ka saada, aga täpsemad strateegilised sammud ei ole veel paika pandud," ütles Maruste.

Võrreldes teisipäeval oma erakonnastumise välja öelnud Eesti 200-ga on Riigireformi SA ettepanekud kitsamad ja konkreetsemad, kinnitas Maruste, mööndes, et kokkupuutepunkte siiski leiab.

"Näiteks IT laiem kasutamine kodaniku ja riigi suhetes ja halduskoormuse vähendamiseks. Aga ma ei tea, mis nemad on seal mõelnud," ütles Maruste. "Nemad teavad meid ja meie teame neid, aga mingit koostööd pole meil omavahel olnud."

Riigireformi SA kutsusid ellu nimekad ettevõtjad Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaan Puusaag, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Pruuli, Tiit Kuuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo. Kõik asutajad panustavad sihtasutuse tegevuskulude katmiseks raha.

Sihtasutuse juhatusse kuuluvad Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste.

Sihtasutuse nõukogu liikmeteks on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Tiit Pruuli, Toomas Tamsar, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.

Sihtasutuse sisulist tööd juhivad endine riigikohtu esimees ja riigikogu liige Rait Maruste ning õigusteadlane, advokaat ja põhiseaduse üks loojatest Jüri Raidla. Nende hoole all on ettevalmistustöö riigireformi kontseptsiooni ja eelnõude kavandite ning kavandite seletuskirjade teeside koostamisel koostöös asutajate, nõukogu ja juhatusega ning ekspertidest mõttekaaslastega.