Küsimusele, miks me oleme palgalõhe suuruse osas (viimati 20,9 protsenti) Euroopa riikide võrdluses tabeli sabas, vastas Sikkut intervjuus Vikerraadiole, et sellele pole ühest vastust.

"Kui oleks selge põhjus, miks me tagaosas oleme, siis me teaks, mida teha tuleks. Eesti omapära on see, et väga väike osa palgalõhest on selgitatav," möönis minister.

Umbes 15 protsenti on Sikkuti sõnul seletatav sellega, et mehed ja naised teevadki veidi teist tüüpi töid. Näiteks hariduses või sotsiaalhoolekandes on rohkem naisi, võib-olla inseneerias rohkem mehi, samuti on juhtivatel kohtadel rohkem mehi.

"Aga 85 protsenti palgalõhest on selgitamata. Seda ei selgita erinevused, kas sektorites, milles inimesed tegutsevad, nende hariduses või teistes objektiivselt mõõdetavates oskustes. Ilmselt on see põhjustatud asjadest, mis CV põhjal otseselt välja ei paista. Kas see on inimese pühendatus, motivatsioon, isikuomadused või siis on tegu diskrimineerimisega," arutles Sikkut.

Ta rõhutas, et sageli ei ole tegemist tahtliku diskrimineerimisega - selle positsioonile ei võta meest või naist või selle töö eest üle 1000 euro ei maksa.

"Otsused põhinevad hoiakutel. Kui aastakümneid on teatud positsioone täitnud pigem mehed, siis see kuidagi muutubki tavapäraseks, kui värvatakse või palka makstakse," ütles Sikkut.

Kui töö tegemise tingimused on väga palju muutunud, siis hoiakud, millega teadlikult ei tegeleta, põhjustavadki ministri sõnul tööandjate värbamisotsuseid ja palga maksmist.

Umbes kolmandikus ettevõtetes on palk puhtalt läbirääkimise küsimus ja ligi viiendikus ettevõtetes on palgavahemikud paika pandud.

Minister leiab, et palkade läbipaistvus ettevõttes teeb töötajate jaoks olukorras sõbralikumaks, võrdesemaks, arusaadavamaks.

Kuigi seaduse järgi on juba 2004. aastast ettevõtjatel või tööandjatel kohustus maksta võrdse töö eest võrdset palka, siis vaatamata kohustuse olemasolule, pole hüpetega paranemist palgalõhest toimunud

Nüüd hakkab riik ise näitama avalikus sektoris eeskuju. 2020. aastast näeb seaduseelnõu ette järelevalve tegemist avalikus sektoris, ütles Sikkut eelnõu kohta, millest ERR kirjutas kaks nädalat tagasi. Nimelt hakkab tööinspektsioon kontrollima, kas avalikus sektoris makstakse meestele ja naistele sama töö eest võrdset palka.

"Nende andmete põhjal, mida asutused juba niikuinii riigile esitavad - on see siis töötajate registrisse esitatav info või maksudeklaratsioonid -, arvutatakse välja asutuste jaoks hinnang palgalõhele. Kui see on märkimisväärne, siis asutus peab analüüsima, kas sellel on objektiivsed põhjused," selgitas Sikkut "Aktuaalsele kaamerale".

Kui palgalõhel pole objektiivseid põhjusi, peab tööandja koostama tegevuskava, kuidas ta lõhet vähendama hakkab. Kui ettevõte palgalõhe vähendamiseks midagi ei tee, võidakse talle määrata 9600 euro suurune sunniraha.

Riigile kuuluvas Hoolekandeteenuste AS-is töötab 860 inimest, kes erivajadustega inimeste eest hoolt kannavad. Neist 85 protsenti on hooldajad, kellest omakorda 90 protsenti on naised. Kust leida mehi, kui keskmine brutokuupalk on veidi üle 700 euro, on nende mure.

"90 protsentil juhtudel mehed ütlevadki, et võib-olla meil oleks huvi, aga kuna töötasu on nii madal, siis nemad siia tööle ei tule," tõdes Hoolekandeteenuste juht Maarjo Mändmaa.

Swedbanki juht Robert Kitt rääkis, et pank seadis viis aastat tagasi eesmärgiks palgaerinevuste likvideerimise ning nad on selleks kasutanud palju erinevaid meetmeid. Ka karjäär ja töötajate leidmine käib selle alla.

"Kui inimesed tulevad maja seest, siis me katsume teha igale konkursile sellise eeltöö, et meil oleks olemas mingi kandidaat, kes on meesterahvas, mingi kandidaat, kes on naisterahvas ja mingi kandidaat, kes tuleb teisest osakonnast, et soodustada majasisest rotatsiooni," selgitas ta.

Kitt lisas, et koha saab see, kes on parim ja tulemus on statistika järgi enam-vähem pooleks. Tema sõnul on aga kõige keerulisem murda stereotüüpe meeste või naiste töö ja ametite osas.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu jõuab lähinädalatel valitsusse.