Palgavõrdsuse nõue saab avalikus sektoris järelevalve
Kahe aasta pärast peaks jõustuma seadusemuudatus, mis annab tööinspektsioonile õiguse teha järelevalvet selle üle, kas naistele ja meestele makstakse avalikus sektoris võrdväärse töö eest võrdset palka.
Naiste ja meeste palgalõhe Eestis on püsinud kogu aeg üle 20 protsendi, olles viimati tasemel 20,9 protsenti.
Esimese suurema kooskõlastusringi läbinud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu loob võimaluse palgaandmete soopõhiseks võrdluseks.
Tööinspektsioon hakkab võrdlust läbi viima automatiseeritult, mille käigus selgitab välja sama tööandja juures töötavate sama või võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste tasustamise erinevuste olemasolu või puudumise.
Töö on võrdväärne eelkõige siis, kui see on hinnatav võrdväärseks töö keerukuse, vastutuse, raskuse, tingimuste ja saavutatava tulemuse poolest.
Inspektsioon saab õiguse sekkuda ja teha keskmiselt kümne ja enama töötajaga avaliku sektori tööandjale ettekirjutuse naiste ja meeste palgaandmete soopõhise analüüsi läbiviimiseks. Märkimisväärseks loetakse seejuures viie- ja enamaprotsendilist palgalõhet.
Kui tööandja on saanud ettekirjutuse analüüs teha, tuleb tal palgalõhe põhjused välja selgitada ning vajadusel koostada tegevuskava selle kaotamiseks. Selle täitmata jätmisel terendab kuni 9600 euro suurune sunniraha.
Seadus paneb tööandjale ka ülesande vähemalt kord kahe aasta jooksul informeerida töötajaid meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest.
Teave peab sisaldama üldistatud võrdlust nais- ja meestöötajate töötasude kohta organisatsiooni tööperede, ameti- või teenistusgruppide kaupa või pakkuma üldistatud võrdlust ametikohtade kaupa.
Tööinspektsioon hakkab võrdse palga põhimõtte järelevalvet tegema üksnes avaliku sektori tööandja üle.
Kohustus maksta naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu kehtib kõigile tööandjatele, kuid seadus eristab avaliku sektori töötajad teistest, kuna nende puhul hakatakse senisest süstemaatilisemalt võrdse palga põhimõttest kinnipidamist jälgima.
Avaliku sektori tööandja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, Eestis registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühing, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutus ja mittetulundusühing ning avalik-õiguslik juriidiline isik.
Seadusemuudatuse vajalikkust põhjendab eelnõu koostanud sotsiaalministeerium sellega, et kehtivas õiguses puudub tõhus järelevalve võrdse palga maksmise kohustuse täitmise üle.
Töötajal on küll õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta, pöörduda diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks kohtu või töövaidluskomisjoni või võrdõigusvoliniku poole, kuid see seda õigust kasutatakse vähe.
"Arvestades Eesti elanike üldiselt pigem vähest teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ning piiratud valmidust oma õiguste kaitseks aktiivselt tegutseda, samuti asjaolu, et enamiku inimeste palgad ei ole avalikud, paljude tööandjate palgasüsteemid läbipaistvad ning individuaalsetel palgaläbirääkimistel on jätkuvalt üsna suur roll palkade kujunemisel, ei saa praegust regulatsiooni võrdse palga põhimõtte kaitseks piisavaks pidada," seisab eelnõu seletuskirjas.
Toimetaja: Priit Luts