Lennundusekspert: ilmselt on Air Balticule ostja juba leitud ({{commentsTotal}})

Air Balticu lennuk.
Air Balticu lennuk. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Laienemisplaanist teatanud Läti lennufirmal Air Baltic on ostja ilmselt juba olemas ja arvatavasti on tegu mitte Skandinaavia, vaid Hiina või Venemaa ettevõttega, ütles lennundusasjatundja, Estonian Airi endine juht Toomas Peterson.

Air Baltic teatas esmaspäeval, et ostab kuni 60 uut Bombardieri lennukit ja lisab lennuplaani ka otselende Tallinnast.

Peterson ütles ERR-ile, et klientide jaoks on see kindlasti hea uudis, kui Tallinnast saab lennata rohkematesse sihtpunktidesse. Laiemalt aga on tähelepanuväärne, et Air Baltic läheb üle ühele lennukitüübile ning uued lennukid on 150-kohalised.

"See tähendab, et Air Baltic, mis on vaadelnud Baltikumi oma koduturuna, tunnetab, et siin jääb see piiratuks. Nad püüavad suuremate lennukitega pikemaid otsi teha ja haarata juba ka mujalt reisijaid. Samuti lähevad nad nendega tšarterturule, kus on ka vaja vähemalt 150 kohta," rääkis ta.

Peterson lisas, et 80 protsenti Air Balticust on Läti riigi omanduses ning see on juba väga ammu müügis olnud.

"Mulle tundub küll, et see ostja on juba olemas, sest sellist suurt tehingut, 60 lennukit, mille letihind on viis miljardit eurot, ilma uue ostjata ei tehta," tõdes ta, oletades, et plaanid on ostjaga kooskõlastatud ja Air Balticu ostmisele ollakse väga lähedal.

Lennundusasjatundja sõnul arvab ta, et ostja ei ole Skandinaaviast, vaid pigem ida poolt - kas Hiina või isegi Venemaa lennufirma, kes tahab kasutada Riia linna ja Baltikumi Euroopa turu vallutamiseks. Teiseks on see oluline strateegiamuutus, et hakatakse vedama pikemaid otsi suuremate lennukitega.

Peterson tõi välja ka selle, et lennunduses on väga oluliseks faktoriks mahuefekt: mida rohkem on ettevõttel lennukeid ja reisijaid, seda väiksemaks läheb tooli omahind. Seetõttu on mahu suurendamine oluline ja üksnes Baltikumi turul ei saa seda saavutada. Samas on laienemine kindlasti ka risk, sest ehkki lennundus kasvab sõltuvalt regioonist viis kuni kaheksa protsenti aastas, saabub varem või hiljem kindlasti kriis, millega kukub ka lennundus põhja, sest lennunduse kasv on tugevas korrelatsioonis SKP kasvuga.

"Risk on selles, et tavaliselt tehakse suurtellimused hästi pika aja peale ette, siin on praegu seitsme aasta peale ette. Need on optsioonid, millest saab teatud hetkedel ka ära öelda, muidugi trahvi makstes, kui on näha, et lennundusturg hakkab alla liikuma," rääkis ta.

Peterson usub, et Nordicale ei tohiks Air Balticu laienemine probleeme tekitada. Ta selgitas, et kunagi, kui tekkisid odavlennufirmad nagu EasyJet ja Ryanair, hakkasid klassikalised rahvuslikud lennukompaniid järjest hääbuma. Nüüd on aga olukord muutunud ning tekkinud on hübriidlennufirmad, kel on elemente nii odavlennufirmast kui klassikalisest lennukompaniist. Air Baltic on Petersoni hinnangul liikumas pigem odavlennufirmade turule, sest seal on küll suurte hiiglastega raske konkureerida, aga ainult nii saab mahtu kasvatada.

Nordica juhid tegid tema sõnul väga õige otsuse, et on mahu suurendamiseks teinud koostööd SAS-i ja LOT-iga. "Nad teevad väga head tööd, aga suhteliselt praktikavastaselt tegutsevad. Nii väiksel lennufirmal on väga raske ellu jääda. Aga muidugi on see võimalik - igasuguseid erandeid on," nentis ta.

Tavareisija jaoks on konkurentsi suurenemine Petersoni sõnul alati hea uudis, seda enam, et Eesti reisija on rohkem hinna kui oma lennukompanii usku, vastupidiselt soomlastele, kes kipuvad oma Finnairi eelistama ka siis, kui see on natuke kallim.

"Finnair on ka 57 protsenti riigi omanduses, meil on sada protsenti. Nii et pigem peaksime Nordica puhul mõtlema selle peale, kuidas seda riigi omandust seal vähendada. See ei ole normaalne tänapäeval, et mingid sellised lennufirmad on riigi omanduses," lausus Peterson.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: