Air Balticu koolituskeskuses õpivad tulevased piloodid veel Boeingut juhtima, kuid õige pea minnakse sealgi üle lennukile Bombardier CS300, nii nagu kogu Air Balticu lennukipark, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Martin Gauss on uusi lennukeid kasutusele võttes kindel, et Baltimaades on piisavalt reisijaid.

"Baltimaades elab kuus miljonit inimest, Soomes 5,5 miljonit. Soomes on 23 miljonit reisijat, Balti riikides 13 miljonit. Jah, Soomest algavad ka pikamaalennud,
mis on oluline vahe, kuid meie teenindada on kolm Euroopa pealinna, nii et näeme Balti riikides suurt arenguperspektiivi 150-kohalistel lennukitel," rääkis Gauss.

"Meil on juba praegu Baltimaade suurim turuosa, oleme kujundanud Riia lennujaama transiidikeskuseks ja jätkame seda, kuid soovime areneda ka
kahes naaberriigis. Kui vaadata meie turuosa Eestis, siis on see ainult 16 protsenti, Riias on meie käes 55 protsenti," lisas ta.

Air Balticu juhid on Riias korduvalt kinnitanud, et selleks, et teha edukalt otselende, mis kohalikke väga huvitab, peab firma olema piisavalt suur ja laienema.

Riia kui transiidikeskuse roll muutub järjest tähtsamaks. Näiteks on seal sild Lissaboni ja Sotši vahel.

"Air Baltic töötab koos 21 koodijagamispartneriga ja meil on koostöö rohkem kui 100 lennuliiniga, nii et töötamegi koos partneritega," ütles Gauss.

Üle ookeani lende Air Baltic praegu ei plaani, kuid koodijagamispartnerite võrgustik võimaldab juba praegu sõita Riiast vaid ühe või mõne ümberistumisega igasse maailma punkti.

"Lennuk, mille oleme valinud, pole mõeldud pikamaalendudeks. Kas võiksime teha kauglende tulevikus? Usun, et teised teevad seda paremini kui meie suudame. Oleksime hea partner sellele, kes teenindab neid liine hästi. Ootame pikamaalendude pakkujaid Balti riikidesse ja püüame olla neile hea partner," sõnas Air Balticu juht.

Martin Gauss ei välista, et ärihuvi kattumise korral võiks Air Baltic teha koostööd ka Nordicaga.