Gümnaasiumisse astumise katsed toimuvad märtsis ja ka osa kutsekoole võtab põhikoolilõpetajaid vastu juba kevadel. Olulisteks valikukriteeriumideks on sealjuures vestlused ja noore inimese valikule vastavad testid. Põhikooli lõpueksameid aga tehakse juunis, kusjuures ligi kolmandik Eesti õpilastest ei soorita erinevatel põhjustel standardeksameid ja nii ei anna eksamite tulemused enam riigile ka ühest tagasisidet õppe taseme kohta. Just neil põhjustel ei pea haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond) põhikooli lõpueksameid vajalikuks.

Tartu Mart Reiniku kooli direktor Enn Ööpik ei pea lõpueksamite ärajätmist heaks ideeks. "Põhiharidus on meil kohustuslik, see paneb ikkagi teatava punkti. See on teatav õppimise koht sellele noorele inimesele, kuidas toime tulla ka teatavate selliste pingeolukordadega, mida elus tahes tahtmata tuleb tal nii või teisiti ette. Ehk siis ka see on üks osa õppeprotsessist ja ettevalmistusest eluks," rääksi Ööpik ERR-i raadiouudistele.

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi direktori Helmer Jõgi hinnangul on Repsi ideel jumet. "Täna on see hinde fetišeerimine hakanud mõistlikkuse piire ületama. Kui ma sätin ennast gümnaasiumijuhi positsiooni, siis ma saan aru, et see toob meile tööd juurde päris kõvasti. Me peame kusagil hakkama seda testima ja otsustama selle üle, kas inimene suudab keskhariduse tasandil haridust omandada," märkis Jõgi.

Mart Reiniku kooli üheksanda klassi õpilased Hanna Anepaio ja Andra Palla rääkisid noorte seisukohtadest. "Kui põhikooli lõpueksamid täiesti ära jätta, siis õpilastel lihtsalt pärast katseid kaob täielikult motivatsioon ära ja viimased kuud lihtsalt see õppetöö tehtaks täpselt nii palju ära, et lõpetatakse kool ära," rääkis Anepaio. Õpilaste hinnangul oleks parem lahendus, kui kõik katsed ja eksamid kas üksteisele lähemale tuua või hoopis kokku panna. See oleks lihtsam nii koolidele kui õpilastele.

Põhikooli lõpetamise tingimused annaks minister Reps koolide otsustada, aga riikliku tagasiside jaoks sooviks ta täiustada taseme-eksamite süsteemi.

"Erinevates kooliastmetes on tasemetööd erinevates ainetes. Kool, kes ei ole valimis, temale on see vabatahtlik, aga me soovime, et iga mõne aasta tagant peab kool erinevates ainetes olema endale valinud tasemetööd. See on see, mida Põhjamaad kasutavad ja nad ütlevad, et selle kaudu nad saavad riikliku ülevaate sellest, mis erinevates koolides toimub, saavad teha riiklike otsuseid, kas näiteks ainekavades, õppevahendites on vaja muudatusi, kas koolis on mingeid küsimusi," selgitas Reps.

Muudatuse loodab ministeerium läbi viia paari järgmise aastaga.