Kasemets tõdes "Aktuaalses kaameras", et Eesti rahastuse vähenemine struktuurfondidest on uus reaalsus, kuid see on Eesti jaoks samuti positiivne.

"Kui me vaatame üldist summat jooksevhindades, siis see on peaaegu 3,3 miljardit eurot ka tulevikus. Kui me võtame tänase eelarvemahu ja jagame aastate peale ära, siis on see umbes 4,5 protsenti eelarvest ja see on ainult ühtekuuluvuspoliitika. Tegelikult ju teised Euroopa Liidu rahastamispotid nagu põllumajandus ja üleeuroopalised fondid tulevad sinna veel juurde. Ja mis on võib-olla ka tähtis, on see, et vaatamata sellele vähenevale mahule Eesti tegelikult inimese kohta saab ikkagi üldse kõige rohkem toetusi Euroopa Liidu eelarvest," rääkis Kasemets.

Kasemetsa sõnul on Eesti rahastuse suure kärpe põhjus positiivne - Eesti on saanud rikkamaks ja jõukamaks.

"Kui vaadata seda seitsmeaastast perioodi, siis Eesti majanduskasv on olnud seitsmes sellel ajal ja eks just neis riikides, kes on jõukamaks saanud ja liiguvad sellest kõige vaesemast riikide grupist, kus me enne olime, üleminekuriikide gruppi, kus on juba veidi jõukamad piirkonnad, need toetused vähenevadki kõige rohkem. Me oleme tegelikult päris soliidses seltskonnas juba. Meiega koos on seal näiteks Ida-Saksamaa, enamus Soomest, Tšehhi," selgitas ta.

Eelarvekava järgi maksed Hispaaniale ja Itaaliale aga suurenevad.

"Kui vaadata numbreid konkreetsemalt ja täpsemalt, siis tegelikult kõige suurem vähenemine on ikkagi lihtsalt selle arvelt, et ühtekuuluvuspoliitika maht kui selline väheneb. Sellel on kaks põhjust: üks on kindlasti Brexit, teine on uued prioriteedid, kus ka tegelikult Ida-Euroopa riigid raha saavad. Sellest vähenemisest igast kümnest eurost üks läheb Lõuna-Euroopa riikidele. Nii et ma arvan, et on väga ülepakutud öelda, et kõik see raha läheb Lõuna-Euroopasse," rääkis Kasemets.

Konkreetsetes numbrites loodetakse kokkuleppele jõuda pooleteise aasta pärast.