Ansip selgitas komisjonile, et üldine eelarve läbirääkimiste algpositsioon pole väga hea, sest Brexit lööb suure augu Euroopa Liidu tulude poolele, kuid samas tuleb leida raha uutele valdkondadele, edastas riigikogu pressiesindaja. Tema sõnul on tüliõun kümme korda suurem kui 14 aastat tagasi.

Rääkides Eesti positsioonist eelarve läbirääkimistel ütles Ansip, et Euroopa Komisjoni pakutud praegune kava ületab ootusi. Ta selgitas, et Euroopa Liiduga liitudes kokku lepitud reeglite järgi peaksid Eesti eurotoetused vähenema 45 protsenti kui sissetulek inimese kohta jõuab 75 protsendi tasemele Euroopa Liidu keskmisest. Täna on see piir ületatud, kuid Euroopa Komisjoni pakutud kava kohaselt väheneksid Eesti eurotoetused vaid 24 protsenti.

"Kavandatav eelarve elaniku kohta on 317 eurot ja sellega on Eesti liikmesriikide hulgas selgelt esikohal," ütles Ansip. "Me ei saa nõuda, et kui riik saab järjest rikkamaks, saab ta ka järjest rohkem toetust."

Ansip märkis, et mitmes valdkonnas jaotab Euroopa Komisjon raha konkurentsipõhiselt. Ta tõi näiteks, et teadusraha taotlemisel on Eesti kogu aeg olnud edukas ja on lootus ka sealt rohkem vahendeid saada. Euroopa ühendamise rahastust võiks Eesti saada raha Rail Balticu jaoks. Samuti käivitub uuel eelarveperioodil kaitsefond. "Ma ei imestaks kui järgmisel perioodil saaks Eesti kokkuvõttes Euroopa Liidu eelarvest rohkem raha kui sel perioodil," ütles Ansip.

ELAKi esimehe Toomas Vitsuti sõnul algab alles arutelu nende võimaluste üle, mis Eestile avanevad. "Eesti on endiselt seisukohal, et ühtekuuluvusvahenditest peab tagama erinevate piirkondade võrdsuse ning et põllumajandustoetused peavad jagunema ühtlasemalt," ütles ta.

Vitsuti sõnul selgub alles läbirääkimiste käigus, kui suured summad konkreetselt Eesti nende valdkondade jaoks saab. "Pessimismiks täna põhjust ei ole, aga me ELAK-is jälgime teravalt, kuhu poole need läbirääkimised kalduvad," ütles ta.