Varssavi hoiatab, et selline lõhestav eelarve lükkab kokkulepet edasi, vahendas Financial Times.

Poola arendusminister Jerzy Kwiecinski, et sellise eelarvega võib igasugused kiired läbirääkimised ära unustada ning tuletas meelde, et igal liikmesriigil on sellel teemal vetoõigus.

EL-i ühtekuuluvpoliitika eesmärgiks on olnud vaesemate liikmesriikide järeleaitamine rikkamatele. Tulevase ühtekuuluvuspoliitika kavandatud eelarves aastateks 2021–2027 on jooksevhindades ja inflatsiooni arvestades 373 miljardit eurot kulukohustusi. Komisjon oli juba teinud ettepaneku, et kogu seda eelarvet kärbitaks 10 protsenti, et täita Suurbritannia lahkumisest tulenevat auku.

Kuid Poolat tabab palju suurem kärbe - 23 protsenti 64,4 miljardi euroni. 10 protsendist suurem kärbe tabab ka näiteks Tšehhi Vabariiki, Ungarit, Leedut, Maltat ja Eestit (3,5 miljardilt 2,9 miljardi euroni - Toim.).

Kwiecinski ütles, et Varssavi oleks võinud leppida Brexitist tuleneva umbes 10-protsendilise kärpega. Kuid tema sõnul mindi eelmise eelarveperioodiga võrreldes teistsuguse metoodika abil arvutatud eelarvega liiga kaugele ning see samm oli ka tarbetult lõhestav.

"On selge, et see metodoloogia oli välja töötatud eesmärgiga liigutada raha idast lõunasse ja see on see, mis mulle ei meeldi," tunnistas Poola minister Financial Timesile. "Selline poliitika tuleks välja töötada nii, et see ühendaks Euroopat, mitte ei tekitaks tarbetuid jagunemisi."

Sisuliselt on Poola saanud seni kõige rohkem kasu Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondidest, senisel eelarveperioodil on Poolale eraldatud 84 miljardit eurot. Viimastel aastatel on Poola majandus aga jõudsalt kasvanud, samal ajal on aga Lõuna-Euroopas asuvad liikmesriigid olnud raskustes finantskriisi tagajärgedest taastumisega. Poolas on SKT elaniku kohta kõrgem kui Kreekas ning kui EL-i prognoos paika peab jõutakse järgmisel aastal ette ka Portugalist.

Brüsselis hinnatakse, et sellised trendid õigustavad ka toetuste ümbersuunamist. Samas rõhutas Kwiecinski, et nendest arvudest hoolimata on Poola endiselt üks Euroopa Liidu vaesemaid liikmesriike, ning ministri hinnangul ei peegeldu see asjaolu adekvaatselt uuest eelarves.

"Me oleme endiselt vaesuse poolest viies riik EL-is. Kui vaadata ühtekuuluvusfondi kulutusi elaniku kohta oleme seitsmendal kohal. Uue pakutud eelarve kohaselt oleksime kümnendal... See on suur lahknevus," nentis ta. "Meie riik vajab endiselt järele jõudmiseks toetust ja meie riikide järeleaitamine on kogu EL-i jaoks kasulik, sest see raha tuleb muus vormis tagasi. See tugevdab kogu EL-i."

Brüssel loodab, et uue eelarve asjus õnnestub kokku leppida enne Euroopa parlamendi valimisi 2019. aasta mais. Kwiecinski leiab, et praeguses olukorras on vähetõenäoline, et see tähtaeg paika peaks.

"Me võime läbirääkimiste lõpetamise enne järgmise aasta kevadet ära unustada. Seda ettepanekut peavad küsitavaks mitmed riigid. Praegu töötame me eeldusel, et finantsperspektiivi detailid ja olulisemad osad jäävad tõenäoliselt 2020. aasta teise poolde, tõenäoliselt täitsa lõppu," rääkis Kwiecinski.

"Eelarve asjus kiiresti kokkuleppele jõudmine võiks olla hea märk Euroopa Liidu heast valitsemisest ning võiks pakkuda rohkem stabiilsust tulevikuks. Kahjuks peame aga ütlema, et Euroopa toimib nii nagu alati," nentis ta.