Oidjärv: puidutehase eriplaneeringu lõpetamine Eestit edasi ei vii ({{commentsTotal}})

Tselluloositehase kavand.
Tselluloositehase kavand. Autor/allikas: ERR

Kui tselluloositehase eriplaneering kohalike vastuseisu tõttu lõpetatakse, võib see tähendada, et enne reaalsete uuringute algust saaks nõuda iga konfliktsema planeeringu, näiteks ka mõne kortermaja detailplaneeringu lõpetamist.

Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamine kohalike vastuseisu tõttu võib olla võimalik, kuid samas tekitaks see ohtliku pretsedendi, leiab Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Planeeringuseaduses seisab punkt, mis ütleb, et riigi eriplaneeringu võib muuhulgas lõpetada ka juhul, kui selle koostamise käigus ilmnenud asjaolud välistavad planeeringu elluviimise tulevikus.

Tartumaa omavalitsustes on selge, et suur hulk kohalikke, sealhulgas omavalitsused ise, on tehase vastu ning soovivad, et eriplaneering ära lõpetataks. Jääb aga küsimus, kas kohalike vastuseis saab olla see seaduses mainitud asjaolu, millega planeeringu lõpetamist põhjendada.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ütles, et tegelikult planeerimisseadus väga täpselt ei defineeri, et mis need asjaolud peavad olema.

"Põhimõtteliselt on siin muidugi võimalik kasutada ka avalikkuse arvamust. Aga kas see lõpuni pädeb, seda ma hetkel ei saa veel öelda. Tõenäoline on ka see, et kui valitsus peaks otsustama, et nad hakkavad lõpetamist ette valmistama, siis see ei ole ühe päeva otsus. Seal on kohustus ära kuulata ka huvitatud isik ehk OÜ Est-For ja selgitada välja kõik asjaolud lõpetamise põhjendamiseks," ütles ta.

Ehitusvaldkonna jurist Tuulikki Laesson ütles, et lisaks planeerimisseadusele on kindlasti haldusmenetluse seadus. "Ja haldusmenetluse seaduse üldloogika on, et kaalutlusotsuse alusel saab kõike teha. Ehk siis haldusakti andja saab teha otsuse see haldusakt kehtetuks tunnistada või menetlus lõpetada, kui ta leiab, et see on mingil põhjusel ebaperspektiivikas," märkis ta.

Küll aga leiavad nii Oidjärv kui Laesson, et isegi kui õiguslikult saaks eriplaneeringu praegu ära lõpetada, siis mõistlik see ei oleks. Seda just võimaliku pretsedendi pärast.

"Juhul, kui praegu leitakse, et seda võib teha riigi eriplaneeringu puhul, siis enne seda, kui mingigi lahendus on välja pakutud, meil tekib täpselt sama sündroom ka detailplaneeringute puhul ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu puhul," ütles Laesson.

"See looks pretsedendi ja halva pretsedendi. Ehk annaks see justkui indikatsiooni, et asjaolusid ei tule välja selgitada, kui on teada, et kohalikud inimesed on vastu. Mis kindlasti minu meelest Eesti arengut tervikuna edasi ei vii, sest asjaolude väljaselgitamise käigus võib selguda, et see vastuseis ei ole põhjendatud, et mõjud on leevendatavad või kuidagi hüvitatavad. Tegelikult kogu see planeeringu ja mõjude hindamise protsess ongi disainitud selleks, et asjaolusid välja selgitada ja siis teha põhjendatud otsus," ütles Oidjärv.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et kortermajad linnakeskkonnas on täiesti tavapärased ja seal tuleb ka seda meeldib/mitte meeldib aspekti hinnata konkreetsetest argumentidest lähtuvalt.

"Need pretsedendid - kui nüüd valitsus otsustaks tõesti eriplaneeringu koostamise lõpetada puhtalt selle emotsionaalse argumendi pinnalt need pretsedendi erinevad nagu öö ja päev. See meie hinnangul ei mõjutaks omavalitsuste planeerimisfunktsiooni edasist realiseerimist," ütles ta.

Ühtlasi ütles Mölder, et tegelikult pole kohalike vastuseis sugugi linna põhiline argument ning kui valitsus läheb eriplaneeringut lõpetama, võiks ka nemad tugineda pigem teistele asjaoludele.

"Küsimus on selles, et kui me räägime näiteks keskkonnaseisundist, siis see info oli tegelikult riigil olemas. Riik langetas otsuse eriplaneering algatada üldse läbitöötamata kogu riigi käsutuses olevat olulist informatsiooni. Ehk siis julgen öelda, et investor hullutas poliitikud ära," märkis Mölder.

Tuulikki Laesson ütles, et kui valitsus lõpetaks eiplaneeringu nüüd, kui sellega pole sisuliselt veel kuhugi jõutud, annaks see avalikkusele signaali planeeringumenetluse kui sellise kohta ehk jääb mulje, nagu millegi rajamise või mitte rajamise üle otsustabki planeeringu algatamine, mitte aga see, mida me planeeringu käigus teada saame.

"Kui valitsus otsustab eriplaneeringu lõpetada, siis ta tegelikult annab suure signaali, et kui me algatasime, siis me mõtlesime, et me tahame seda tehast sellisel viisil. Kui me pole isegi keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kinnitanud, siis me ütleme, et okei, nüüd lõpetasime, kuna inimesed on vastu," märkis Laesson.

Isegi, kui valitsus otsustab riigi eriplaneeringuga ikkagi edasi minna, ollakse ka planeeringu esimesest etapist, ehk KSH programmist päris kaugel. Nimelt pole veel selge ka see, missugune ettevõte planeeringut läbi peaks viima.

Juba Jaanuaris pidid planeerimisettevõtted tegema riigihankesse oma pakkumised. Möödus mitu kuud ja selgus, et parim pakkuja on OÜ Skepast & Puhkim, kes küsis tööde eest umbes 452 920 eurot.

Artes Terrae maastikuarhitektuuribüroo, kes soovis enam kui 1,4 miljonit eurot jäi neile selgelt alla ja teised pakkujad lihtsalt ei kvalifitseerunud.

Nii Artes Terrae kui riigihankest kõrvale jäänud OÜ Keskkonnaprojekt pöördusid riigihangete vaidluskomisjoni. Esimene väitega, et Skepast & Puhkim tegi ebamõistlikult väikse pakkumise, teine selleks, et vaidlustada enda kõrvalejätmist.

Esimese otsuse on vaidluskomisjon nüüd ära teinud.

"VAKO on teinud otsuse kvalifitseerimata jätmise kohta leides, et hankija tegevus oli õiguspärane ehk hankereegleid ei ole rikutud. Aga see on tegelikult halduskohtus ka vaidlustatud ja ootab kohtulahendeid," ütles Oidjärv.

Halduskohus võttis OÜ Keskkonnaprojekt kaebuse menetlusse. Oidjärve sõnul on kohtul nüüd 45 päeva, et otsustada, kas vaidluskomisjonil oli õigus.

Sealt edasi võivad tulla veel edasikaebamised ringkonnakohtusse ja riigikohtusse ning alles siis jõuab järg Artes Terrae kaebuseni. Nimelt otsustas riigihangete vaidluskomisjon, et nemad Artes Terrae kaebust enne ei aruta, kui OÜ Keskkonnaprojektiga kõik selge on.

"No hankevaidluste puhul püüavad kohtud asju lahendada võimalikult kiiresti. Nii, et ma loodan, et sellega läheb vähem kui pool aastat, aga tõsi, et siis jätkuvad ka teise küsimuse potentsiaalsed kohtuvaidlused," ütles Oidjärv.

Seda, kas Keskkonnaprojekti kaebus võib jõuda riigikohtusse, pole veel teada. Küll aga ütles Artes Terrae maastikuarhitektuuribüroo tegevjuht Mart Hiob juba aprillis, et kui ka nende suunas tuleb VAKO-lt negatiivne otsus, siis tõenäoliselt ootab neidki ees kohtuskäik.
Kokkuvõttes võib eriplaneeringu sisuline alustamine veel mitu kuud venida. Ja seda sõltumata sellest, mida teeb valitsus.

Tiit Oidjärv loodab, kõik osapooled kõiki kaebevõimalusi ikkagi ei kasuta ja planeeringut läbi viiva konsultandiga jõutakse lepinguni vähemalt talveks.

Toimetaja: Marek Kuul



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: