Valimisliidus Kohalik Elu volikokku pääsenud Vahur Poolak ütles ERR-ile, et ühtegi uut seisukohta pole praegu vallavolikogus arutlusel olnud ning tehase suhtes ollakse pigem vastumeelselt meelestatud.

"Ega ei ole kusagil sellist kahel käel tervitamist, pigem ühinemine Tartu linna seisukohaga," lausus Poolak.

Tartu vallavanem Jarno Laur (SDE) ütles samuti, et Tartu valla seisukoht muutunud pole.

"Üks, mis on endiselt minu jaoks kõige olulisem, on Emajõe vesikonna seisunduga seonduv. Seda see ei muuda. Tartumaa omavalitsused jagavad üldiselt ülikooli prorektor Erik Puura arvamust, et kui oleme Emajõge uurinud ja leidnud olevat selle keskkonnatasemelt halb, võttes endale eesmärgiks ning rahvusvaheliseks kohustuseks muuta keskkonnaseisund tasemele hea, siis mis iganes loogika ütleb, et täiendava reostusega me ju seda paremaks muuta ei saa," sõnas Laur.

Laur lisas, et täiendavaid uuringuid pole vaja teha, pigem on vaja tutvuda juba olemasolevatega.

"Emajõgi on vaieldamatult üks uuritumaid veekogusid Eestis, selles osas tasuks kindlasti need uuringud läbi lugeda, mis on."

Tehase planeerijad Margus Kohava ja Aadu Polli on pakkunud välja, et parim võimalik koht tehasele oleks Tartust 21 kilomeetrit eemal Tabivere aleviku kõrval metsa sees, sest seal ei oleks see tartlastele nähtav ega tajutav. Lisaks on selle piirkonna läheduses mitu maanteed ja raudtee, mis aitaks hajutada veokite liiklust.

Tartu abivallavanem Tarmo Raudsepp nii optimistlik ei ole.

"Tegemist on selliste madalate soiste metsadega, et see teede rajamine tuleb siin päris korralik, kõik need kuivendused ja asjad. Kui seal oli kirjas, et logistiliselt on hea igasse suunda liikuda, siis, noh jah, põhimõtteliselt Piibe maantee ja Tallinn-Tartu maantee on 10 kilomeetri raadiuses, aga sinna peab kuidagi metsast ikkagi jõudma, et siin tuleb ikka päris korralik raadamine," kommenteeris Raudsepp.

Tema sõnul ei ole vahet, kas tehase asukohta liigutatakse kaardil mõni kilomeeter edasi või tagasi, sest tema hinnangul kahjustaks tehas keskkonda ka metsa sisse peidetuna.

Sama leidsid Tabivere elanikud, kes, nagu paljud teisedki tartumaalased, ei taha oma lähedusse puidurafineerimistehast.

"Ega me hästi ei arva, sest juba metsa sees tuleb reostus ja metsa ei tohi ka reostada. Teine asi on, et seal on eraomanikud, nii et seal tekib üldse uus probleem, ma arvan," rääkis Viktoria.

"Siinsed inimesed on ka inimesed ja neile seda haisu ka ei ole vaja," lisas Jaak.

"Arvestades seda, et meil on siin suur järv ja kui ma ei eksi, siis sealt peaks veel Pedja või Muda jõgi ka Emajõkke jooksma, ma arvan, et see ei ole kasulik siia," ütles Kert.

"Ma arvan, et ei ole mingit vahet. nagunii on see vesi rikutud siis, kui seal midagi juhtub," kommenteeris Silvi.

Jaak ja Viktoria tõdesid, et puitu tuleb väärindada, kuid seda ei tohiks teha looduse reostuse arvelt.

"Samas on selge, et puitu tuleb väärtustada. Kui me veame ta lihtsalt toorelt välja, siis on see raiskamine," ütles Jaak.

"Kui tõesti riik saab palju kasu sellest, aga teine asi on sellest, et seda ei tohi teha looduse reostuse arvelt. Kahe otsaga asi," lisas Viktoria.

Märtsi lõpus sõnas Jarno Laur, et valitsus peaks eriplaneeringu praegusel kujul lõpetama ja kaaluma ka teisi asukohti peale Emajõe ümbruse.

Vallavolikogu sedastas märtsikuises otsuses Tartu lähikonda tehase rajamist kavandava eriplaneeringu elluviimise võimatust ning soovis planeeringu koostamise menetluse lõpetamist, kirjutas Tartu Postimees.

Vallavolikogu viitas otsust põhjendades Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale, mille järgi kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.

Dokumenti lisati ka viide kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, mille järgi kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava avaldasid esmaspäevases Eesti Päevalehes arvamust, et tselluloositehasele kõige sobivam asukoht oleks kuue kilomeetri kaugusel Tabiverest. Seal paikneks tehas keset pakse metsi ega oleks tartlastele tajutav ega nähtav. Ühtlasi võimaldaks asukoht hajutada ka veokite liiklust ning vähendada maanteede liikluskoormust.

"Kui mõjude, sh keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamise tulemused seda võimaldavad, sooviksime, et tehas asuks Tabivere metsade keskel," laususid Polli ja Kohava.