Eksperdid jäid Lennart Meri konverentsil Nord Stream 2 vajaduses eriarvamusele ({{commentsTotal}})

Gaasitorud.
Gaasitorud. Autor/allikas: EBU/ERR

Eksperdid arutasid pühapäeval Tallinnas Venemaalt Saksamaale gaasi tarnimiseks mõeldud gaasitoruprojekti Nord Stream 2 (NS2) ja jäid selle projekti vajaduses eri meelele.

Projekti keskmes pole gaas, vaid geopoliitiline mõjuvõim, ütles üks panelistidest.

Tema sõnul on see gaasitoru halb neljal põhjusel: see ei mitmekesista EL-i gaasiallikaid, õõnestab EL-i energiajulgeolekut, kahjustab Ukraina majanduslikku ja strateegilist positsiooni ning Venemaa saab ettekäände suurendada oma sõjalist kohalolekut, sest idee poolest tuleks tagada oma taristu julgeolek.

Panelist lisas, et Venemaa eesmärk on minna oma gaasitarnega mööda Ukrainast. NS2-st selleks üksi ei piisa, aga kui valmib ka Venemaad ja Türgit ühendav gaasijuhe TurkStream, siis nende kahega koos saab seda teha küll, lausus ta.

Teise sõnul tuleks olukorrale kasuks, kui Ukraina ei sõltuks Vene gaasi transiidist saadud tulust. See oleks kooskõlas Lääne poliitilise lähenemisega ning Ukraina suudab maksudega katta tekkinud puudujäägi, mis on umbes miljard dollarit, lisas ta.

Arutelul käidi välja ka mõte, et Venemaa müüb NS2-ga Berliinile võimalust teha Saksamaast Euroopa keskne gaasisõlm. Mitme panelisti sõnul on ekslik arvata, et NS2-e kaudu tarnitud gaas jääb Saksamaale, sest tegelikkuses läheb sellest valdav osa mujale Euroopasse.

Üks panelist tõi esile, et EL-i kasvuhoonegaaside emissioonid kasvavad ning praeguses tempos ei suuda blokk täita Pariisi kliimaleppes võetud kohustusi. Nende täitmiseks tuleb vähendada söe osakaalu riikide energiasegus ning selleks on NS2 vajalik, lisas ta.

Kaks panelisti olid seisukohal, et kuigi Euroopa gaasitootmise maht lähiajal langeb, siis olemasolev maa- ja veeldatud gaasi impordi vaba maht on piisavalt suur EL-i praeguste ja tulevaste vajaduste katmiseks ning uut gaasijuhet pole vaja.

Üks panelist lisas, et NS2 ei anna Euroopale ka vajalikku painduvust elektritarbimise hooajaliste kõikumiste haldamiseks, sest leping näeb ette, et Euroopa saab kindla koguse gaasi päevas. See lähenemine jätab tarbimismustri kõrvale ja võib juhtuda, et kui tarbimine äkitselt tõuseb, siis tuleb kompenseerida puudujääki ikkagi söega.

Arutelul käsitleti ka USA ähvardust kehtestada sanktsioonid projektiga seotud firmadele, millest mitmed on Euroopast.

Ühe panelisti sõnul peab USA enne nende kehtestamist hoolikalt hindama, kas sellega on üldse võimalik projekti peatada ning kas EL-i kuuluvate firmade sanktsioneerimisest tekkiv kahju on väiksem NS2 ärajäämisest saadavast kasust. Ta ärgitas USA-d valima vaid lahinguid, mida suudab võita.

Teine panelist ütles, et isegi kui Euroopa firmad kannavad NS2 ärajäämisest kahju, siis nende projektipartner, Venemaa gaasihiid Gazprom tõenäoliselt hüvitab neile selle.

Rääkides projekti tühistamisest, rõhutas üks panelist, et EL saab vähendada sõltuvust Vene gaasist ka muudmoodi. Näiteks gaasihoidlate ehitamise, mitut erinevat energiaallikat kasutada suutvate elektrijaamade rajamise või riigiosaluste kaudu.

Teine panelist aga ütles, et see tõstaks gaasi hinda ja see omakorda käiks vastu projekti edendajate väitele, et projekt toob Euroopa tarbijatele odava gaasi.

Projekti tühistamine suurendab ka võimalust, et Venemaa viib oma raha teistele turgudele ning firmad kõhklevad Euroopasse gaasitorude ehitamisega edaspidi rohkem, ütles üks panelistidest.

Teise panelisti sõnul saaks projekti peatada, kui Euroopa Komisjon algataks selle suhtes uurimise, kuid kolmanda panelisti sõnul on projekti teostumine suuresti liikmesriikide, eelkõige Saksamaa kätes.

Neljas lisas, et parim viis projekti peatada EL-i riikide ühine poliitiline avaldus. Sellise otsuse saavad langetada vaid riigipead ja valitsusjuhid, rõhutas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: