"Mingeid mõistlikke argumente Nord Stream 2 vastu ei ole, neid mõeldakse lihtsalt välja," sõnas endine Saksa kantsler.

"Selle taga on konkurentide, sh USA era- ja majandushuvid," lisas Schröder.

"USA tahab müüa Euroopasse vedelgaasi sõltumata sellest, kas see vastab Euroopa turu kvaliteedinõuetele ja võimsuste iseärasustele," lausus ta. Schröderi sõnutsi seab see ohtu energiajulgeoleku.

"USA esitab meile järjest uusi näiteid osavusest ja manööverdamisest valitsuse tasemel, et oma huve edendada," ütles Schröder. "Võime loota, et EL leiab jõudu esindada oma huve ja säilitada ustavus oma ammustele partneritele," rõhutas ta.

Venemaalt Saksamaa rannikule kulgev Nord Stream 2 hakkab toimetama maagaasi Venemaalt Kesk-Euroopasse. Gaasijuhtme pikkus on 1230 kilomeetrit ja see jookseb piki 2012. aastal valminud esimese Nord Streami gaasitoru trassi.

Gaasitorude võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Kui kõik load kätte saadakse, algab gaasitrassi merepõhja paigutamine juba sel aastal ja juhe peaks kasutusvalmis olema 2020. aasta algul.

Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, nende seas Baltimaad ning Euroopa Komisjon on seisukohal, et Nord Stream 2 pole kooskõlas Euroopa energialiidu eesmärkidega ja ei aita mitmekesistada tarneallikaid. Kriitikute hinnangul on projekt poliitiline ning suurendab Euroopa sõltuvust Vene gaasist.

USA on ähvardanud kehtestada Nord Stream 2 seoses sanktsioonid. USA abivälisministri asetäitja Sandra Oudkirk ütles 17. mail Berliinis, et USA on Nord Stream 2 vastu, sest see võib suurendada Venemaa "kahjulikku mõju" Euroopas.

Tema sõnul suunaks gaasitoru gaasi eemale transiidituludest sõltuvast Ukrainast ja see võib anda Venemaale võimaluse paigaldada Läänemerre jälgimisvarustust.