Kõigi elanike kohta oli see näitaja mullu 8,62 liitrit ning on jäänud aasta varasemaga võrreldes samale tasemele, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti konjunktuuriinstituudi uuringust "Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2017. aastal".

Eelmisel aastal ostsid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu ehk alates 15-aasta vanuste kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,3 liitrit. Seda on 0,7 protsenti enam kui 2016. aastal. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid sellest 3,6 liitrit (-2,7 protsenti), sealhulgas viin 2,2 liitrit (-5 protsenti), õlu 4,3 liitrit (+2,4 protsenti), viinamarjaveinid 1,8 liitrit (+4,6 protsenti) ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit (+0,4 protsenti).  

EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt, enamasti Lätist ostetud alkohol 2017. aastal absoluutalkoholis 2,6 liitrit ühe täiskasvanu kohta. See number sisaldab nii tarbitud alkoholi kui ka inimeste soetatud varusid. Tarbimisstatistikat võib mõjutada ka piiripoodidest lätlaste ja soomlaste ostetud alkohol.

"Eestis on liialt järskude aktsiisitõusudega tekitatud suur Lätist piiriüleselt alkoholi ostmise maht. Elanike ostukäitumine on muutunud – piiriüleselt ostetakse suuri koguseid ja tehakse kodus varusid. Elanikele on ka segane, kas Lätist toodud alkoholi tuttavatele edasimüük on lubatud tegevus või mitte," seisab uuringus.

Samuti tuuakse välja, et kui enne 2017. aastat võis salaturu osas rääkida vaid kangest alkoholist, siis nüüd on tekkinud salaturg ka õllele ja lahjadele alkohoolsetele jookidele. Eestis on alkoholi salakaubandus uuringu järgi üsnagi levinud, kuigi praegune salaalkoholitarbimine ei ole enam nii suur kui paarkümmend aastat tagasi.

"Kui tavaliselt on salaalkoholi tarbimine olnud kõrgem majanduse languse ajal, siis tänasel päeval on probleemiks saanud massiline alkoholikaubandus Läti piiril, mis mõjutab salaturgu omal moel. Nimelt ostetakse Lätist kaasa alkoholi ka teistele edasimüümiseks, mis ei ole aga tegelikult seadaslik, sest riigile jäetakse aktsiis tasumata," kirjutatakse uuringus.

Josing: Lätist ostmine ei lange ka tänavu mingil juhul

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõi uuringu tutvustusel välja, et legaalne alkoholimüük Eesti siseturul on aastaga tunduvalt vähenenud. Ehkki võiks arvata, et seega on kõik väga hästi, on probleem selles, et tegelikult on oluliselt kasvanud ostud välismaalt, millest suure osa moodustavad ostud Lätist.

Ta sõnas, et kui Eestis saab keskmise kuupalga eest 365 liitrit õlut, siis Lätis 770 liitrit. Neil, kes käivad Lätis alkoholiostu reisidel, on ka kodus suuremad alkoholivarud ning 51 protsenti ostureisil käinutest ütles, et tarbivad suurte varude tõttu varasemast rohkem.

Rääkides tulevikust, ütles Josing, et ilmselt Lätist ostmine ei lõpe. "Tundub, et need, kes on Läti tee üles leidnud, lähevad uuesti Lätti, ja need, kes on suuremad tarbijad, lähevad kindlasti Lätti," märkis ta.

Kui eelmisel aastal oli õlle hinna erinevus riikide vahel suurem teisel poolaastal, siis tänavu kogu aasta ning seega tehakse ka jaanipäevaostud Lätist. "Kahjuks peame prognoosima, et Läti ostumaht mingil juhul ei lange, ta võib ka kasvada," tõdes Josing.

Eesti ja Soome alkoholitarbimine on täpselt samasugune, ka soomlastel oli see number mullu 10,3 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta.

Josingu sõnul on riigi alkoholipoliitikas hinna tõstmine aktsiiside kasvu kaudu ainult üks tööriist ja praeguseks on see end ammendanud, kuna suure hinnaerinevuse tõttu on tekkinud piirikaubandus Lätiga.

"Kuigi siseturu müük on langenud, tehti ostud odavama müügitasemega Lätis, mistõttu alkoholi kogutarbimine ka ei vähenenud. See tähendab, et alkoholitarbimise vähendamiseks tuleks enam tähelepanu pöörata teistele alkoholipoliitika meetmetele," lausus Josing. 

Jesse: 0,7-protsendiline tõus ei ole tegelikult tõus

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütles, et inimeste käitumine ei muutu üleöö ning kui rääkida tervisekäitumisest, siis tuleb vaadata pikemaajalisi suundumusi.

"Nii et tervisevaldkonna poole pealt me ei saa öelda, et see 0,7-protsendine tõus oleks tõus. Saame ikkagi öelda, et alkoholitarbimine Eestis tootjate ja kaupluste poolt esitatud müügiandmete alusel jäi samasuguseks aastaga 2016," sõnas ta.

Küsimusele, kas ministeeriumil on olemas ka plaan B, kui inimeste harjumusi ei saa muuta, vastas Jesse, et inimesed ei sünni sooviga otsida alkoholi ning need, kelle elus on alkohol muutunud oluliseks või möödapääsmatuks, vajavad abi ja ravi.

"Sellega me samuti tegeleme. Terviklik alkoholipoliitka koosneb kümnest eri valdkonnast ja kõigi nendega tegeldakse Eesis järjepidevalt," ütles Jesse.

Konjunktuuriinstituudi alkoholiuuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Sssise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes. Seejuures on 2016. aasta kohta esitatud tarbimisnumbrid korrigeeritud vastavalt täpsustatud statistikale varasemast suuremaks (+0,3 liitrit).