Rahandusministeerium otsustas saada ülevaate riigi aktsiisipoliitika mõjudest majandusele. Kui enamasti teevad uuringuid ministeeriumi enda palgal olevad spetsialistid, siis seekord otsustas asutus tellida uuringu hanke korras erasektorist.

Märtsiks valmiv uuring läheb maksma 81 900, millele lisandub käibemaks ehk kokku läheb uuring maksma 98 280 eurot, selle viib läbi konsultatsioonifirma PriceWaterhouseCoopers. Rahandusministeerium maksab uuringust kinni poole, ülejäänu tasub Eesti Teadusagentuur teadmistepõhist poliitikakujundamist toetavast RITA programmist.

"Tegemist on väga mahuka uuringu ja majandusanalüüsiga, mille eeldatav maksumus lähtub turuhindadest. Uuring on tellitud majast väljast, et saavutada ekspertide koostöös parim võimalik tulemus ning tagada hinnangute objektiivsus ja sõltumatus," põhjendas rahandusministeeriumi avalike suhete nõunik Siiri Suutre uuringu tellimist majast väljast.

"Aktsiisiteema kütab palju kirgi ja igaühel on selle kohta oma arvamus, kuid objektiivseid järeldusi on nende alusel keeruline teha. Selleks otsustaski ministeerium tellida sõltumatu analüüsi, mis aitaks teaduspõhiselt hinnata otsustega kaasnevaid riske ja võimalusi tulevikuks," lisas Suutre.

Uuringu eesmärk on vaadelda laiemalt, kuidas alkoholi-, tubaka- ja mootorikütuste aktsiisipoliitika on mõjutanud viimase kolme kuni viie aasta jooksul Eesti ettevõtteid ja majanduskeskkonda ning millised võiksid need mõjud olla edaspidi. Eraldi hinnatakse ka võimalikke riske ja mõju riigieelarvele.

Uuring eeldab Suutre sõnul mahukat andmekogumist, mida on mõistlik sisse osta.

"Nii nagu siis, kui nt tehakse küsitlus-uuringuid – ega ministeeriumid ega ametid, kes on huvitatud ja sageli ka võimelised ise analüüsima ühte või teist küsimust, tegele massilise andmekorjega küsitluste vormis. Selleks on eraldi spetsialistid," selgitas Suutre.

Ministeerium lubab, et analüüsi tulemusena on järgmistel valitsustel, riigikogu koosseisudel ja avalikkusel kasutada põhjalik analüüs viimaste aastate aktsiisipoliitika majanduslikust mõjust, hinnang tulevaste aktsiisipoliitiliste valikute majanduslikule mõjule ning vastavad poliitikasoovitused, mis kõik kokku toetab oluliselt teadmispõhisemat aktsiisipoliitikat tulevikus.

"Seni pole objektiivset arvulist hinnangut selle kohta, kuidas aktsiisipoliitika ja piirikaubandus mõjutavad praegu ja tulevikus Eesti ettevõtete majandustulemusi ning seeläbi Eesti majanduse konkurentsivõimet, tööhõivet, regionaalarengut jms," põhjendas Suutre uuringu tegemist.

Valitsus on saanud kõvasti kriitikat aktsiisipoliitikale nii alkoholiaktsiisi tõstmisel tehtud valearvestuse eest, mistõttu laekus alkoholiaktsiisi 2017. aastal eelarveootusest 55 miljonit eurot vähem, kuivõrd inimesed soetavad alkoholi järjest enam Lätist, kui ka kütuseaktsiisi tõusude eest, mis on transpordiettevõtted viinud oma sõidukiparki Lätti tankima.

Muuhulgas on Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing nimetanud riigi tellitavat uuringut jaamast lahkunud rongile järelejooksmiseks, kuivõrd aktsiisipoliitika on majandusele oma mõju juba avaldanud.