Juhan Kivirähk: konkurendid ei tohiks ignoreerida EKRE kasvavat toetust ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk.
Juhan Kivirähk. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

EKRE kõrge reiting on tõsiasi, mida konkurendid ei tohiks ignoreerida. See reiting saab toitu ühiskonnas süvenevast rahulolematusest ja usaldamatusest poliitikute tegevuse vastu, märgib Juhan Kivirähk värsket erakondade toetusuuringut kommenteerides.

Nagu tavaks on saanud, esitletakse küsitlustulemusi kodanike valimiseelistuste kohta vaid nende vastajate lõikes, kes oma eelistust väljendavad ning jäetakse kõrvale need vastajad, kes ei oska eelistust öelda või teatavad, et nad ei toeta mitte kedagi. Kui soovime küsitlustulemuste põhjal hinnata hetke võimalikku valimistulemust, on selline praktika õigustatud, kuna hääle andmata jätmine ju valimistulemust ei mõjuta.

Samas on ühiskonna poliitilise arvamuskliima iseloomustajana oluline ka erakondliku eelistuseta vastajate osakaal. 

Üks juuni avaliku arvamus küsitluse märkimisväärsematest tulemustest oligi see, et võrreldes maikuuga kasvas enam kui kümne protsendipunkti võrra nende kodanike osakaal, kellel erakondlik eelistus puudub. Kui mais oli selliseid vastajaid 28 protsenti, siis juunis 39 protsenti.

See 11-protsendine kasv sai loomulikult tulla vaid erakondadele antud toetuse kahanemise kaudu. Kõige suurema languse tegi läbi Reformierakond, mille valijate osakaal langes kõigi valimisealiste kodanike seas neli protsenti, teiste erakondade puhul jäi langus marginaalseks.

Võidumeesteks osutusid need, kelle toetajate osakaal kõigi valimisealiste kodanike seas ei kahanenud. Nende puhul näitab erakondlikku eelistust väljendanud vastajate arvestuses leitud toetusprotsent hoopis reitingu tõusu.

Just nii on juhtunud EKRE-ga, mille toetajate osakaal kõigi valimisealiste kodanike arvestuses jäi maikuu tasemele, kuid mille reiting valimiseelistusega vastajate arvestuses tõusis 15 protsendilt mais 18 protsendile juunis. Reformierakonna toetus aga kahanes selles arvestuses vaid kahe protsendi võrra Keskerakonnaga võrdsele tasemele – neile oleks juuni alguses oma hääle andnud vastavalt 28 ja 27 protsenti valijaist.

Tuletame meelde, et veel aprillis küündis Reformierakonna toetus 33 protsendini. Selline kõrge reiting oli seotud erakonna esimehe vahetusega kaasnenud positiivsete ootustega. Nüüd on aga Reformierakond seda uudsuse võlu kaotamas ning nende avalik kuvand muutub üha segasemaks.

Kaja Kallas resideerub Brüsselis ning teatab ajakirjanike päevapoliitiliste pärimiste peale enamasti, et ta pole Eestis toimuvaga piisavalt hästi kursis. Programmiline arvamuslugu tema sulest ilmus Postimehes alles päev pärast küsitlustulemuste avalikustamist (reedel, 15. juunil) – ja ega selliste pikkade kirjatöödega avalikkuse meelsust olulisel määral mõjutada ei õnnestugi.

Igapäevaselt on tele- ja raadiodebattides näha ja kuulda sagedamini hoopis Kristen Michalit, kes kasutab seal aeg-ajalt retoorikat, mida oleme harjunud kuulma pigem EKRE liikmete suust. Just Michal üritas tekitada skandaali Vahur Kelleri poolt lavastatud Tallinna Vanalinna päevade avaetenduses kasutatud nõukoguliku atribuutika teemal ega jäta kunagi juhust kasutamata, kui tekib võimalus viidata Keskerakonna koostööleppele Ühtse Venemaaga. 

Koordineerimatust Reformierakonna töös näitas aga ka hiljuti toimunud seik, kui parlamenditööga mitte kuidagi seotud olev Rein Lang ilmus ootamatult riigikokku seaduseelnõusid ümber kirjutama.

Keskerakonna reiting on olnud väga püsiv, mis on seletatav nende olulisemate valijagruppide (venekeelsed valijad ning eakad inimesed) suure lojaalsusega ning kindlasti ka erakonna esimehe Jüri Ratase oskusliku balansseerimisega erakonna sees eksisteerivate grupeeringute vahel. 

EKRE kõrge reiting on aga tõsiasi, mida konkurendid ei tohiks ignoreerida. See reiting saab toitu ühiskonnas süvenevast rahulolematusest ja usaldamatusest poliitikute tegevuse vastu. Ka tuli EKRE kohtusüsteemi kritiseeriva ja justiitsreformi nõudva avaldusega vastu välja väga sobival hetkel – vaid mõni päev pärast EKRE volikogus vastu võetud avaldust lõpetas kohus Savisaare kohtuasja. Tema kohtu alt pääsemine pahandas väga suurt osa avalikkusest. 

Loomulikult ei ole EKRE mingi eripärane Eesti fenomen, vaid osa laiemast läänemaailma vallutavast trendist, mida kõige selgemalt ja küünilisemalt väljendab USA presidenti Donald Trump oma kuulsa hüüdlausega "America first!". Jääb meie peavoolupoliitikute ülesandeks välja mõelda, kuidas selgitada valijatele EKRE "Estonia first!"-retoorika hukatuslikkust väikeriigi tuleviku jaoks.

Küsitlusperioodil toimus olulisi sündmusi ka reitingu pingerea tagumisse poolde jäävate erakondade elus. Isamaa ja Res Publica Liit nimetas end ümber Erakond Isamaaks, sotsiaaldemokraadid aga suutsid oma ridadesse meelitada eelmiste presidendivalimiste suurima favoriidi Marina Kaljuranna.

Esialgu need sündmused toetusprotsendile mõju pole avaldanud, ent kui analüüsida eraldi vastuseid, mis anti enne ja pärast 2. juunit (sel päeval toimusid Isamaa suurkogu ja SDE üldkogu), võib väikest nihet toetustes märgata. Huvitaval kombel jagas 2. juuni küsitlusvalimi täpselt pooleks: pooled intervjuud tehti enne (2. juuni kaasa arvatud) ja pooled pärast seda kuupäeva. Kui küsitluse esimeses pooles kogus SDE 8 protsenti ja Isamaa 3 protsenti toetust, siis pärast 2. juunit oli toetus vastavalt 11% ja 7%. Nii et teatud positiivset mõju tehtud muutustest võib oletada.

Mis saab aga valimiskünnise alla jäävatest Vabaerakonnast ja Eestimaa Rohelistest? Küllap üritavad nad, sarnaselt sotsiaaldemokraatidele, leida enda hulka uusi ja tuntud liikmeid. Kui aga areenile peaks tõusma värske erakonnana Eesti 200, siis jäävad Vabaerakonna ja roheliste šansid üsna kehvakesteks. 

Esitasime seekordses küsitluses täiendavad küsimused selle kohta, kas vastajate arvates oleks vaja uute erakondade lisandumist ning kas Eesti 200 erakonnastumise puhul oldaks valmis selle poolt hääletama. 

Uute erakondade teket peab vajalikuks 25 protsenti kodanikest (7% kindlasti ja 18% pigem), Eesti 200 poolt hääletamist oleks aga valmis kaaluma 15% (3% kindlasti ja 12% pigem). 

Sarnase küsimuse esitasime 2014. aasta augustis ka toona tekkimisfaasis olnud Vabaerakonna kohta. Tookord pidas uute erakondade loomist kindlasti või pigem vajalikuks 30 protsenti kodanikest (10% kindlasti ja 20% pigem), Vabaerakonna poolt aga oleks olnud valmis kindlasti või tõenäoliselt hääletama 9 protsenti (kindlasti 1% ja tõenäoliselt 8%). Nagu mäletame, suutiski Vabaerakond sellise toetuse pealt tõusta riigikokku.

Kui vaadata, milliste eelistustega valijad kõige meelsamini uue erakonna tulekut toetaksid, siis ei ole nendeks mitte need kodanikud, kellel hetkel valimiseelistus puudub, vaid just Vabaerakonna ja roheliste valijad. Vabaerakonna valijast oleks valimis andma hääle Eesti 200 poolt 48 protsenti ning roheliste valijaist 34 protsenti. 

Ilmselt on teatud hulk valijaid, kes ei usalda etableerunud karjääripoliitikuid, vaid kes sooviksid riigikogus näha "päris inimesi", kes lisaks poliitikale tunnevad ka tegelikku elu. Need valijad hääletavadki valimistel pigem alternatiivsete jõudude poolt, kuid soovivad sellegipoolest kindlustunnet, et nende häält kompensatsioonimandaatide kaudu kartellierakondadele ümber ei jagata. Kuna on tekkinud tunne, et Vabaerakond või ka rohelised ei pruugi järgmisel korral riigikokku jõuda, siis ollaksegi valmis toetama uut tekkivat poliitilist jõudu, mis võib edu saavutada just tänu oma uudsusele.

Sellest paistab hästi aru saavat Vabaerakonna esimees Andres Herkel, kes neljapäeval ERR-ile antud intervjuus avaldas lootust, et Vabaerakonnal õnnestub Eesti 200-ga koostööd teha. Veelgi parem olek, kui samasse paati õnnestuks kutsuda ka rohelised. Muidugi on nende erakondade vahel üksikutes poliitikaküsimustes erimeelsusi, kuid ühes olulises tunduvad nad olema ühel meelel – Eesti poliitikategemise reegleid ja kultuuri tuleb otsustavalt muuta. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: