Uuring: Eesti 200 poolt kaaluks hääletamist 15 protsenti valijatest
Uute erakondade tulekut peavad kindlasti või pigem vajalikuks 25 protsenti valimisealistest kodanikest, konkreetselt Eesti 200 poolt oleks aga valmis hääletama kuni 15 protsenti valijatest, kelle seas annavad tooni senised Vabaerakonna valijad.
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitluses esitati kaks küsimust: kas vastajate arvates oleks vaja, et Eestisse tekiks lisaks praegustele veel üks või mitu uut erakonda ning kui Eesti 200 baasil peaks tekkima uus erakond, kas siis oldakse valmis selle poolt hääletama.
Mõne uue erakonna teket peab kindlasti vajalikuks 7 protsenti valijatest ning 18 protsenti leiab, et see oleks pigem vajalik. Pigem ei ütles 24 protsenti ja kindlasti mitte 31 protsenti. 20 protsenti ei osanud oma seisukohta avaldada.
Kui vastajatelt küsiti, kas nad oleksid valmis konkreetselt Eesti 200 poolt hääletama, andis kindla jah-i 3 protsenti ja pigem jah-i 12 protsenti. Seega võib öelda, et Eesti 200 poolt kaaluks oma hääle andmist 15 protsenti valimisealistest kodanikest.
Kahe küsimuse vastuste omavahelist seost vaadates on üsna ootuspärane, et Eesti 200 poolt hääletaksid eelkõige need, kes uute erakondade tulekut tervitavad. Kuid sugugi mitte kõik. Neist, kes peavad uute erakondade teket kindlasti või pigem vajalikuks, annaks oma hääle kindlasti või pigem Eesti 200 poolt 42 protsenti.
Kui võtta aluseks suhtumine uute erakondade tekkeks inimeste seniste valimiseelistuste põhjal, siis kõige enam pooldavad erakondliku maastiku mitmekesistumist Vabaerakonna valijad. Koguni 48 protsenti Vabaerakonna valijatest peab vajalikuks uute erakondade poliitikamaastikule tulekut. Ka kolmandik Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna valijatest peab seda vajalikuks. Kõige väiksem on soov uute erakondade tulekuks Keskerakonna ja Isamaa valijate seas.
Sarnased tulemused ilmnesid, kui erinevate erakondade toetajatelt küsiti, kas nad oleksid valmis hääletama konkreetselt Eesti 200 poolt. Taas oli koguni 48 protsenti Vabaerakonna valijatest need, kes kaaluksid Eesti 200 poolt hääletamist. Eesti 200 võib röövida ka kolmandiku Roheliste valijaist. Kõige väiksem on toetus Eesti 200-le Keskerakonna valijate seas.
Neist, kes ei toeta täna mitte ühtegi erakonda ega üksikkandidaati, oleks valmis Eesti 200 poolt hääletamist kaaluma vaid 11 protsenti.
Turu-uuringute uuringujuht Juhan Kivirähk ütles "Aktuaalsele kaamerale", et nelja aasta eest, kui olid sündimas Vabaerakond ja Rahva Ühtsuse Erakond, oli inimeste ootus uue partei tekkeks suurem kui praegu.
"Eks see ongi osa valijaskonnast, kes leiavad, et need, kes seal Toompeal praegu istuvad, ei tegele sellega, millega vaja, on elust võõrdunud ja et sinna läheks n-ö päris inimesi, kes on eluga kursis. Ja kui vaadata erakondlike eelistuste lõikes, siis huvitaval kombel ei oota uut erakonda mitte need, kellel eelistust ei ole, vaid kõige enam need, kes on Vabaerakonna, roheliste, sotside valijad," selgitas ta.
Turu-uuringute AS küsitles 29. maist 11. juunini ERR-i uudistetoimetuse tellimusel näost-näkku meetodil 1002 inimest nende kodudes. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.
Toimetaja: Merili Nael