Plaan siduda elatisraha ja lasteaiatasu alampalgast lahti pole tulemusteni jõudnud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lasteaed.
Lasteaed. Autor/allikas: Karin Koppel/ERR

Tuleval aastal 584 euroni kerkiv alampalk toob muu hulgas kaasa nii elatisraha kui ka paljude lasteaedade kohatasu tõusu, ehkki plaanist need alampalgast lahti siduda on räägitud juba aastaid. Justiitsministeerium ootab enne elatise teemaga edasi liikumist analüüsi valmimist, haridusministeerium aga lasteaia kohatasu alampalgast lahtisidumist praegu ei kavanda.

Kui praegu on Eestis alampalk täistööaja puhul 540 eurot, siis teisipäeval võtsid Eesti ametiühingute keskliidu ja Eesti tööandjate keskliidu esindajad vastu riikliku lepitaja ettepaneku, et tuleval aastal kerkib see 584 euroni.

Perekonnaseaduses on paika pandud, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool alampalgast ehk 2019. aastal on see 270 eurot kuus. Alampalk on aga keskmisest palgast märksa kiiremini kasvanud ja justiitsministeerium on saanud nii asutustelt kui inimestelt tagasisidet, et miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli liiga suur.

Möödunud aastal teatas justiitsministeerium plaanist muuta elatisraha maksmise süsteemi kardinaalselt, nii et see arvestaks vanemate tegelikku võimekust ja annaks ka kohtutele selged kriteeriumid, mille alusel elatist arvestada. Lisaks oli plaanis luua elatiskalkulaator ja siduda elatise summa ülalpeetavate laste vanusega.

2018. aasta suve alguses valmis seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsus ja toona lootis justiitsministeerium, et eelnõu võiks jõustuda 2020. aastast. Praeguseks on selge, et nii kiiresti see ei juhtu. Tänavu kevadel otsis ministeerium hankega miinimumelatise analüüsi läbiviijat.

"Hanke võitsid Tartu Ülikool RAKE ja PriceWaterhouse Coopers ühispakkujatena," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus ERR-ile. "Hetkel on analüüs veel koostamisel ja see valmib loodetavasti jaanuari lõpuks, mil saame juba täpsemalt analüüsi tulemustest rääkida."

Pärast analüüsi valmimist tõstatakse uuesti teema ka huvirühmadega ja seejärel oskab ministeerium Rammuse sõnul täpsemalt hinnata, millised on järgmised sammud.

Lasteaia kohatasus muudatusi ei kavandata

Lasteaia kohatasu kehtestab seaduse järgi valla- või linnavolikogu ning see ei tohi ületada 20 protsenti alampalgast. Näiteks Tallinnas on selleks 12,2 protsenti kehtivast alampalgast ja Tartus 15 protsenti, ehkki Tartus lähtutakse arvutamisel möödunud aasta miinimumpalgast. Seega tõuseb Tallinnas lasteaia kohatasu uuest aastast 66 eurolt 71 euroni. 

Juba 2015. aastal ütles võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, et lasteaia kohatasu ja alampalga automaatne sidumine pole õiguspärane. Haridusministeerium lubas möödunud sügisel vaadata kohatasud üle siis, kui hakatakse koostama alushariduse seaduse eelnõu, samal ajal arutas küsimust ka riigikogu kultuurikomisjon.

Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Liisa tagel ütles, et lapsevanema osalustasu kehtestamine on praegu kohaliku omavalitsuse (KOV) pädevuses ning praegu pole selles osas muudatust kavandatud.

"Enamus KOV-e ei ole kehtestanud lapsevanema osalustasu suhtes maksimummäära. KOV võib osalustasu vastavalt vajadustele diferentseerida ja seda ka enamus KOV-e teeb, lähtudes laste arvust peres, lapsevanema sotsiaalmajanduslikust taustast ja paljudest muudest asjaoludest," märkis Tagel.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles septembris, et lasteaiatasu ja elatisraha on alampalgaga seotud põhjusel, et see on mugav ning seni on olukorra muutmiseks jäänud puudu poliitilisest tahtest.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: