Pikamäe: parlament peaks muutma miinimumelatise regulatsiooni

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe on seisukohal, et parlamendil tuleks kaaluda alaealisele lapsele makstava miinimumelatise regulatsiooni muutmist ja kehtestama senisest paindlikuma elatise suuruse arvestamise metoodika.
"Arutama peaks uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist," ütles Pikamäe riigikogus tehtud ettekandes.
Pikamäe sõnul pöördusid Tartu ringkonnakohtu esimees ning tsiviilkolleegiumide esimehed ringkonnakohtutest ja riigikohtust kollektiivselt justiitsministri poole murega, et alaealisele lapsele makstava miinimumelatise jäik seotus töötasu alammääraga ei ole põhjendatud ega vasta enam praktika vajadustele.
"Perekonnaseaduse järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmes lahendis juhtinud tähelepanu sellele, et kaasajal võib see olla muutunud ebaproportsionaalseks ning suurele osale vanematest üle jõu käivaks," märkis ta.
Pikamäe sõnul ei seostu miinimumpalk lapse vajadustega ega arvesta vanemate võimalusi elatist maksta. "Praeguse regulatsiooni järgi peab näiteks miinimumtöötasu saav kahe lapse vanem maksma kogu oma sissetuleku laste elatiseks, samas kui kolme lapsega vanem peaks veel pool miinimumpalka juurde leidma," nentis Pikamäe.
Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal keskmine brutokuupalk 1221 eurot kuus.
"Sellise sissetulekuga lapsevanem peaks praegu seega kolmele temast lahus elavale alaealisele lapsele tasuma elatisena seaduse järgi ligikaudu kolmveerandi ehk 72 protsenti oma 1039 euro suurusest netosissetulekust ehk 750 eurot," selgitas Pikamäe.
Pikamäe hinnangul pole suurele osale elatist tasuma kohustatud vanematest miinimumelatise maksmine jõukohane ning on tekkinud olukord, kus kohtud on ülekoormatud selliste hagide menetlemisega, milles taotletakse elatise vähendamist alla miinimummäära.
"On kahetsusväärne, et alaealisele lapsele makstava elatise regulatsiooni jäikuse tõttu on elatisvaidluste lahendamine kohtutes muutunud väga aja- ja ressursimahukaks, liiatigi kuna sedalaadi kohtuasjad peaksid laste huvides ometi toimuma kiiresti ja tõhusalt. Üldjuhul on elatisvõlgnikud lihtsalt väikest sissetulekut teenivad inimesed, mitte aga inimesed, kes püüavad oma tulusid varjata," ütles ta.
Toimetaja: Marek Kuul