15-aastase pausi järel Euroopa liidrite päevakorda jõudnud Lääne-Balkani Euroopa-pürgimusi kirjeldati kohtumisel ilmselt lahjemate sõnadega kui Balkani riigid oleksid soovinuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi ühisdeklaratsioonis rõhutatakse, et ühendus toetab ühemõtteliselt Balkani Euroopa-perspektiivi, ei leia dokumendist poliitiliselt hoopis suurema kaaluga sõnapaari "liidu laienemine". Selle asemel räägitakse julgeolekualasest koostööst, ühenduste parandamisest, mobiilside rändlustasude kaotamisest ja Erasmus+'ile lisaraha andmisest.

"Ühenduvuse parandamine ei ole alternatiiv ega asendus liidu laienemisele. See on viis kasutada aega tänase ja homse vahel varasemast efektiivsemalt. Lääne-Balkan on lahutamatu osa Euroopast ja nad kuuluvad meie kogukonda," ütles Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

"Lääne-Balkan kindlasti oleks soovinud, et see deklaratsioon oleks ambitsioonikam, aga ma arvan, et mõlemad pooled tajuvad seda realiteeti, mis täna on. See on kindlasti suur samm edasi, Eesti peab seda positiivseks," sõnas peaminister Jüri Ratas.

Sofia tippkohtumise peaküsimuseks kujunes aga see, kuidas hakkama saada president Donald Trumpi tüüritud USA-ga. Tusk leidis, et ennustamatu käitumine võib tuua edu vaenlastega läbikäimisel, aga ei sobi sõprade vahele. Tusk viitas sellega Washingtoni taganemisele Iraani tuumaleppest ja ähvardusest kehtestada Euroopa ettevõtetele terasetariifid.

"Meil on vaja vähem kapriisset enesekindlust ja rohkem ennustatavat ja järjekindlat lähenemist. See ei ole nali - see ongi meie probleemi tuum Atlandi-ülese sõbraga," ütles ta.

Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker ütles, et "Euroopa Liit ei räägi läbi mõõk pea kohal". Junckeri sõnul on komisjon valmis läbi rääkima näiteks autode tollitariifide vähendamisest ja USA LNG Euroopasse jõudmise parematest tingimustest pärast seda, kui ühendus on saanud püsiva erandi terasetariifidest.