See langeb ajale, mil EL-i päevakorra põhiteemade seas on Brexit ja jätkuv põgenikekriis.

"Bulgaaria asub täitma EL-i eesistumiskohuseid ühenduse jaoks võtmetähtsusega hetkel ... "Juhtigu meid loosung "jõud on ühtsuses"," kirjutas Facebookis euroopameelne konservatiivist peaminister Bojko Borisov.

"Ma olen veendunud, et teeme edukat tööd meie prioriteetide, järjepidevuse nimel," lisas Borisov.

EL-i liikmete vahel roteeruv eesistumine annab Bulgaariale võimaluse juhtida kohtumisi ja koostada päevakorda ajal, mil blokk maadleb rekordilise sisserände, piiriküsimuste, pead tõstva populismi ja Suurbritannia lahkumiskõnelustega.

Eestilt eesistumise üle võtnud Bulgaaria peab toime tagama, et EL-i liikmesriigid suudaksid juuniks seatud tähtajaks kokku leppida Dublini reeglite reformis.

Dublini regulatsiooni kohaselt vastutab varjupaigataotleja eest riik, kuhu ta saabub.

Süsteem paneb hetkel liiga suure vastutuse Kreekale ja Itaaliale, kuid riikide seas valitsevad erimeelsused, kuidas seda asendada.

Põgenikekriisi lahendamisel oodatakse Sofialt samme ka suhete normaliseerimiseks Türgiga, millega Bulgaarial on 260 kilomeetri pikkune piir.

Bulgaaria diplomaatilised oskused pannakse proovile ka siis, kui märtsis jätkuvad Brexiti kõnelused, mis keskenduvad 2019. aasta märtsi järgse üleminekuperioodi pikkusele ja parameetritele ning tulevastele kaubandussuhetele Londoniga.

Sofialt oodatakse ka Brexiti kasutamist võimalusena püüelda EL-i tihedamate sidemete poole Lääne-Balkani riikidega.

Bulgaaria loodab taas elu sisse puhuda ühinemiskõnelustele Montenegro ja Serbiaga ning aidata Albaania ja Makedoonia lähemale liitumisläbirääkimiste alustamisele. Mais võõrustab riik ka esimest EL-i ja Balkani tippkohtumist 15 aasta vältel.

"Balkani euroopastamine on hädavajalik, et takistada Euroopa balkanistamist," hoiatas Borisov.

Sofia tähistab oma eesistumise algust kontserdiga pealinna kultuuripalees, millesse panustavad kõik liikmesmaad.

Eesistumine on Bulgaariale ka võimalus parandada oma mainet EL-i korrumpeerunuima riigina. Sofia soovib veenda, et on pärast kümmet aastat EL-is valmis ühinema Schengeni alaga ja liikuma eurotsooniga ühinemise poole.

Bulgaariat juhib alates 2016. aasta aprilli valimistest peaminister Borisovi konservatiivse partei GERB ja marurahvusliku Ühendatud Patrioodid võimuliit. Koalitsiooni väiksem partner on oma agressiivset migrantidevastast retoorikat valitsusse pääsemise järel mahendanud ning võtnud omaks NATO ja EL-i meelsema hoiaku.

Vaatlejate sõnul on Bulgaaria leplik liikmesriik, kes ei olnud erinevalt Visegrádi neliku riikidest - Tšehhi, Ungari, Poola, Slovakkia - vastu EL-i 2015. aasta septembrist pärinevale plaanile jaotada liikmesriikide vahel kohustuslike kvootide alusel ümber 160 000 Itaaliasse ja Kreekasse jõudnud asüülitaotlejat.