Melania Trumpi kantselei teatas, et esileedi külastas mitut sotsiaalteenuseid pakkuvat vabaühendust ja suundus seejärel tolli- ja piiriameti menetluskeskusesse.

Today's visit to #Texas to spend time with children & thank the many hardworking individuals helping to care for them was very meaningful. Thank you to @SecAzar @HHSGOV for traveling w me today & the care you are giving these children in such a difficult time. pic.twitter.com/P5orrJ4k6p

— Melania Trump (@FLOTUS) June 22, 2018

Meedias pälvis aga laialdast tähelepanu ja kriitikat see, et Melania Trump kandis Mehhiko piirile suundudes moodsat jopet, mille seljal oli kiri "Mind tõesti ei huvita. Aga sind?" ("I really don't care. Do you?"). 

Daily Mail reports that Melania Trump boarded her plane to Texas wearing a jacket that said on the back, "I really don't care, do u?"https://t.co/SeNGeux5jB pic.twitter.com/owHqTAyPdO

— Tim Mak (@timkmak) June 21, 2018

President Trump aga mõistis hukka meedias levinud tõlgendused ja väitis, et tema abikaasa soovis vaid mõista anda, et teda ei huvita, mida "libauudiste meedia" kirjutab. Ka Valge Maja üritas jope kirja selgitada.

"I REALLY DON'T CARE, DO U?" written on the back of Melania's jacket, refers to the Fake News Media. Melania has learned how dishonest they are, and she truly no longer cares!

— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 21, 2018

Trumpi määruses nähakse kannapööret, kuid selle sisu on endiselt ebaselge

Trump allkirjastas kolmapäeval täidesaatva määruse, mille eesmärgiks on teha lõpp migrandiperede vastuolulisele lahutamisele piiril, andes tagasikäigu rahvusvahelist kriitikat pälvinud praktikale.

Kriitikud aga leiavad, et määrusel on tegelikult teised eesmärgid ning et perede lahutamise lõpetamiseks polnud vaja ühtegi uut seadust või määrust, vaid lihtsalt presidendi korraldust oma alluvatele. Ehk sisuliselt süüdistatakse Trumpi selles, et ta üritab praegu lahendada probleemi, mille ta ise tekitas.

Presidendi märkimisväärne täispööre leidis aset pärast seda, kui üle 2300 lapse oli juba lahutatud oma vanematest või täiskasvanud sugulastest, kes pärast 5. maid ebaseaduslikult piiri ületasid. Lapsed paigutati telklaagritesse ja teistesse rajatistesse võimaluseta oma vanematega ühendust saada.

Harvas poliitilises avalduses kritiseeris Melania Trump nädala alguses USA ametnike tegevust migrantide laste vanematest eraldamist USA lõunapiiril. Varem oli migratsiooniametnike tegevust kritiseerinud suur hulk vabariiklasi, sealhulgas ka esileedi Laura Bush.

"Proua Trump ei kannata laste eraldamist nende peredest ja loodab, et mõlemad pooled suudavad viimaks jõuda kokkuleppele, et saavutada edu immigratsioonireformis," sõnas Trumpi kommunikatsioonijuht Stephanie Grisham. "Ta usub, et me peame olema riik, mis austab seadust, kuid samas ka riik, mis valitseb südamega."

Nädalaid oli Trump väitnud, et seadus nõuab temalt laste lahutamist vanematest ning et vaid kongress saab probleemi lahendada. Trumpi määruse kohaselt vastutab nüüd perede eest sisejulgeolekuministeerium, mitte justiits- ja tervishoiuministeeriumid, nagu varem.

USA kaitseministeeriumil paluti aga teha ettevalmistusi 20 000 saatjata alaealise migrandi majutamiseks sõjaväebaasides, teatasid neljapäeval võimuesindajad.

Tundmatuks jääda soovinud riigiametniku sõnul peab Pentagon laste jaoks tagama 20 000 voodikohta.

Samas on endiselt ebaselge, mis saab nendest umbes 2000 lapsest, kes on juba USA võimude poolt lahutatud.

Selle aasta märtsist maini peeti ebaseadusliku piiriületamise eest Mehhikost kinni üle 50 000 inimese. Umbes 15 000 saabus neist peredena ja kaheksa protsenti olid saatjateta lapsed.

Pea kõik pered ja paljud teisedki on ametlikult taotlenud varjupaika, viidates lakkamatule vägivallale kodumaal. Laste vanematest lahutamise poliitika kuulutati välja 7. mail kui heidutus.

USA kongressis lükati neljapäeval järgmisele nädalale edasi hääletus migratsioonireformi üle, sest vabariiklased ei saanud kokku piisavalt toetushääli.

Hääletus lükati alguses edasi reedele ja seejärel järgmisele nädalale. Vabariiklaste seas on migratsioonipoliitika osas suured vastuolud ja kõnealune reform püüdis nende vahel kompromissi saavutada. Ajalehe Washington Post andmetel on mõned veelgi karmima tegevusliini pooldajad keeldunud seda siiski toetamast.