Tänavune aasta algas metsaomanikele hästi: puiduhinnad tegid tubli tõusu ning esimese kvartali lõpuks olid hinnad veelgi kerkinud.

2017. aasta alguses oli puidul erakordselt madal hind, mistõttu puudus ettevõtetel igasugune huvi küttepuidu varude loomiseks. Kui siis aasta ka erakodselt märjaks ja sellega raietöid takistavaks osutus, oligi puidupuudus käes, mis asus hindu jõudsalt kergitama.

Vaatamata sellele, et veebruar ja märts olid ilma poolest väga head puiduvarumise kuud, olid möödunud aastast ees tühjad laod, nii et ümarpuidu suurele nõudlusele vaatamata ei suudetud kõigi puiduettevõtete vajadusi rahuldada ja hinnatõus jätkus ka tänavu esimeses kvartalis.

"Talv andis tõuke hindade tõusuks, aga muud tegurid on tekitanud selle, et hind ongi jäänud sinna, kuhu tõukus. Need tegurid on tugev välisnõudlus ja selline majandustsükkel, mis on igal pool kaasa toonud aktiivse tegevuse ja tugeva nõudluse välisturgudelt," kommenteeris Eesti metsa- ja puidutööstuse tegevjuht Henrik Välja.

Välja sõnul saab nõudlus ajas ainult kasvada, sest puidu populaarsus keskkonnasõbraliku materjalina on tõusuteel, mistõttu otsitakse puidule pidevalt uusi kasutusviise.

Kõige suurem on nõudlus ehitusliku okaspuidu ja kasevineeri järele, kasvamas on ka Skandinaaviamaade juba suur nõudlus paberipuidu järele, kuivõrd Põhjamaades on rajamisel mitmeid uusi tselluloositehaseid, iseäranis Soomes. Need kõik vajavad tooret, milleks sobib hästi ka Eesti paberipuit.

"Paberipuit on juba hinda kasvatanud ja muutnud selle majandamise metsaomanikule atraktiivseks," ütles Välja. "Oma mõju ka investeeringutel, mis tehti aastail 2014-2015 ja mis nüüdseks on käivitunud - see kasvatab veel nii konkurentsi materjalile kui hinda."

Ehkki majandustsükkel võib pöörduda, ei muuda see ometi nõudlust puidu järele, mistap ei saa hind ka edaspidi olulisel määral langeda. Välja sõnul nii kõrge hinnatase tööstustele paras väljakutse, et jätkuvalt kasumlikult tegutseda.

Siiski pole Välja kinnitusel ohtu, et kõrge hinnataseme juures kasvaksid raiemahud, kuivõrd neid piiravad nii seadused kui metsaomanike konjunktuur: palju on nii mitteaktiivseid, kui ka väga väikese omandiga erametsaomanikke, kelle aktiveerumine ei annaks suurt efekti.

"Kui nad konsolideeruvad suurte omanikega, siis võib nende aktiivsus kasvada, aga kardinaalset muutust tulla ei saa," on Välja kindel.

SA Erametsakeskuse hinnangul mõjus puiduhinnale positiivselt ka puitgraanulite nõudluse kasv maailmaturul ja üldine bioenergeetika populaarsuse suurenemine.

"Hinnatõusu põhjuseks võib palgi ja paberipuu osas lugeda nende toorainegruppide lõpptoodete hea nõudluse maailmaturul, aga kindlasti on ka nende hinda mõjutanud vahepealsed väga keerulised puiduvarumistingimused, nagu väga märjad metsad eelmisel aastal," kommenteeris puidu kallinemist SA Erametsakeskuse juhataja Jaanus Aun.

Männi- ja kuusepalgid kalleimad

Erametsa hinnastatistika järgi kasvasid esimeses kvartalis männipalkide hinnad kuusepalkide omast pisut rohkem. Männipalgi hind kasvas ligi kuus protsenti, männipeenpalgi hind üle üheksa protsendi ja mõlemad kuusepalgi sortimendid umbes kuus protsenti. 

Aastataguse ajaga võrreldes on hinnakasv märksa suurem ja taas on enam kallinenud männipalgid, mille hind kasvas aastaga 20 protsenti ja männipeenpalgi hind 24 protsenti. Kuusepalk kallines samal aja 15 protsenti ja kuusepeenpalk 18 protsenti.

Tänavuse aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli erametsa hinnastatistika alusel männipalgi keskmine hind 80,33 €/tm, männipeenpalgil 77,17 €/tm, kuusepalgil 79,63 €/tm ja kuusepeenpalgil 76,81 €/tm.

Ka riigimetsast müüdavate okaspuupalkide hinnad kerkisid viimase kolme kuu jooksul. Männipalk ja männipeenpalk kallinesid viis protsenti. Kuusepalgi hind tõusis hind samal ajal seitse protsenti ja kuusepeenpalgil neli protsenti.

2017. aasta märtsiga võrreldes on hinnakasv palju suurem ja enam on kallinenud kuusepalgid. Aastaga kallines männipalk 19 protsenti, männipeenpalk 16 protsenti, kuusepalk 21 protsenti ja kuusepeenpalk 23 protsenti.

Soomes on okaspuupalkide hinnatrend samuti positiivne, kuid hinnakasv ise väiksem kui Eestis.Erametsa ümarpuidu hinnad lõpplaos seisuga märts 2018. Tegemist on lõpplao hindadega ehk hinnaga, mis makstakse puidu eest puidutöötlemistehases, sadamas vms. lõppsihtkohas. Metsaomanik peab selle pealt tasuma ka transpordi ja raiekulu. Allikas: SA Erametsakeskus

Lehtpuu kallines samuti

Tänavuse aasta esimese kolme kuuga on ka lehtpuu jämesortimentide hind teinud korralik hinnakasvu: kasepakk kallines 17 protsenti ja kasepalk 15 protsenti.

Lepa- ja haavapalgid kallinesid vähem, vastavalt kuus ja neli protsenti. Möödunud aasta märtsiga võrreldes on kasepakk kallinenud 28 protsenti, lepapalk 27 protsenti, haavapalk ja kasepalk mõlemad 19 protsenti.

Tänavuse aasta aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli erametsa hinnastatistika alusel kasepaku keskmine hind 116,33 €/tm, kasepalgil 72,82 €/tm, haavapalgil 43 €/tm ja lepapalgil 40,15 €/tm.

Riigimetsast müüdavatest lehtpuujämesortimentidest on möödunud kolme kuuga ainsana odavnenud kasepakk (miinus kolm protsenti), langedes pisut alla 110 €/tm. Kasepalgi hind on samal ajal kasvanud seitse protsenti ja haavapalk viiendiku (21 protsenti).

Ka aastataguse ajaga võrreldes on trend sama: kasepakk odavnenud (-1,3 protsenti) ja kasepalk kallinenud 11 protsenti. Haavapalk on aastaga teinud väga korraliku hüppe üles (38 protsenti), ületades taas 40 euro piiri. Viimati maksis haavapalk riigimetsas nii palju kümme aastat tagasi.

Ka Soomes on kasepalk aastaga väikese hinnatõusu teinud (viis protsenti).

Paberipuit tegi rekordilise hinnatõusu

Kui 2017. aasta lõpus olid paberipuidu hinnad juba väga soliidsed, siis nüüd on need kolme kuuga tõusnud veelgi. Paberipuidu hinnad kasvasid esimeses kvartalis iga kuuga ning kuuse-, männi- ja haavapuit on püstitanud erametsa hinnastatistika absoluutsed rekordid.

Okaspuit on kallinenud kolme kuuga üle 38 protsendi, haavapuit ligi 23 protsenti ja kasepuit enam üle 42 protsendi.

Kuigi kasepuit on okaspuidust enam kallinenud, on kõige kallimateks sortideks ikkagi männi- ja kuusepuit. 2017. aasta märtsiga võrreldes on hinnakasv veel suurem. Kasepuit on aastaga kallinenud üle 86 protsendi, kuusepuit üle 76 protsendi, männipuit ligi 76 protsenti ja haavapuit üle 53 protsendi.

Tänavu märtsis maksis tihumeeter männipaberipuitu 58,78 eurot, kuusepaberipuitu 58,78 eurot, kasepaberipuitu 56,15 eurot ja haavapaberipuitu 39,99 eurot.

Ka riigimetsast müüdav paberipuit on kvartaliga üksjagu kallinenud. Enim on kallinenud kasepuit (26 protsenti), kuid kallimaks sordiks on siiski männipuit, mille hind kasvas 26 protsenti hinnani 33,91 €/tm. Kuusepuit on kolme kuuga kallinenud 22 protsenti ja haavapuit 24 protsenti, ent jäi sellegipoolest odavaimaks sordiks.

Möödunud aasta märtsiga võrreldes on hinnatrend pisut erinev ja seda just haavapuidu osas: kui aastataguse ajaga võrreldes on okaspuit kallinenud üle 30 protsendi ja kasepuit ligi 37 protsenti, siis haavapuit samal ajal hoopis odavnes ligi kaks protsenti.

Soomes on paberipuidu hinnamuutused suhteliselt tagasihoidlikud. Kalleimaks sordiks on kuusepuit (31,28 €/tm), kuid enim ( viis protsenti) on kvartaliga kallinenud kasepuit. Aastataguse ajaga võrreldes jäävad kõigi kolme sordi hinnakasvud nelja-viie protsendi piiresse.