Eesti tööhõive on EL-is tipptasemel, kuid kõigile sobilikku tööd pole
Eesti majandus on jõudnud tööhõive osas Euroopa Liidus tipptasemele. Vabu töökäsi sisuliselt enam ei ole, näitab Eesti Panga värske majandusporgnoos. Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson kinnitas samas, et kuigi tööturg on väga aktiivne, ei tähenda see, et kõigile tööd jagub.
Eesti on saavutanud sisuliselt täistööhõive, mis justkui tähendab, et kõik inimesed, kes on soovinud tööd teha, on endale ka töökoha leidnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tänavu ulatub Eestis tööjõus osalemise määr 15-74 aastaste inimeste seas 72 protsendini. Eesti Pank prognoosib, et järgmiseks aastaks on vastav näitaja juba üle 73 protsendi, millega Eesti möödub Roostist. Tööjõuturul osalemise aktiivsuselt on Eesti seega Euroopas esimeste seas.
"Tööturu mitmed näitajad viitavad küll sellele, et ega meil vabu resursse kusagilt sel tööturul küll palju võtta ei ole. Me näeme, et see surve tööturul tegelikult püsib, sest ettevõtted praeguses konkujunktuuris pigem otsivad järjest rohkem inimesi. Kui nüüd mingi negatiivne stenaarium peaks kätte jõudma, siis see ilmselt tähendab küll tööpuuduse kasvu, jah. Sellepärast, et ma arvan, et meil on küll sektoreid, kes vajaksid juurde töötajaid, aga siis tööst ilma jäänud inimeste ja nende, kes otsivad tööd, nende oskused ja teadmised ei pruugi enam kokku minna," selgitas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.
Keskpank hindab, et majanduskasvu vaibumise tõttu on vabade ametikohtade määr Eestis vähenenud, vaid ehitussektor reageerib sellele hiljem.
Tööandjate keskliidu hinnangul on aga Eestis täitmata 12-13 000 töökohta. Lahendus siin oleks ikkagi välispetsialistide sissetoomine.
"Mis praegu on aga pidurdatud. Valitsus tänuväärselt küll lihtsustas tippspetsialistde kaasamist, aga ka see, et prognoositakse näiteks lühiajalise välistööjõu arvu kolmekordistumist sel aastal, see näitab, et tegelikult see nõudlus vaba tööjõu järele on ikkagi väga suur," selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik-nõunik Raul Aron.
Tööhõive määr on Eestis tõesti kõrge, kuid see ei tähenda, et kõik inimesed Eestis töötavad, kinnitas ametiühingute juht Peep Peterson.
"Probleem on sellega, et tegelikult tööpuuduse järgmiseks aastaks prognoosib Eesti Pank kaheksa protsenti, mis on päris kõrge. Et kui me veel arvestame seda, et Tartus ja Harjumaal on see töötus madalam, siis see tähendab seda, et kusagil on Eestis inimesed päris kõvasti hädas. Nii et töökohti Eestisse on jätkuvalt vaja, ennekõike Ida-Virumaal, Saaremaal, Lõuna-Eestis," rõhutas Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peterson.
Töötukassa pakub täna enamasti miinimumpalga lähedase tasuga tööd, mis enam inimesi ei rahulda, lisas Peterson.
Toimetaja: Laur Viirand