Töötuid oli 2018. aasta esimese kvartalis hinnanguliselt 47 400 ehk võrreldes 2017. aasta sama ajaga 9000 inimese võrra rohkem. Töötuse määr tõusis 1,2 protsendipunkti, aga mitte hõivatute tööta jäämise, vaid seni mitteaktiivsete inimeste tööotsingute tõttu. Hõivatuid oli 3700 rohkem ja mitteaktiivseid oli 12 100 vähem.

Mitteaktiivsete arv vähenes enim õpinguid ning pensioniiga oma mitteaktiivsuse peamiseks põhjuseks pidanute tõttu (vastavalt 7200 ja 5100 mitteaktiivset vähem). Pikaajaliste töötute arv vähenes samuti, kuid alla kuue kuu tööd otsinuid oli 7500 rohkem. Eestlaste töötuse määr oli 2018. aasta esimeses kvartalis kuus protsenti ja mitte-eestlastel 8,6 protsenti.

Hõivatuid oli 2018. aasta esimeses kvartalis 650 500 ja tööhõive määr oli 66,6 protsenti, mis on 0,3 protsendipunkti suurem kui aasta tagasi samas kvartalis. Tööhõive määr oli endiselt kõrgeim Põhja-Eestis ja madalaim Kirde-Eestis. Suurenes osaajaga töötajate arv: osatähtsus hõivatute seas oli 12,1 protsenti , mis on 1,5 protsendipunkti suurem kui aasta varem.

2018. aasta esimeses kvartalis oli 8300 osaajaga töötajat, kes soovisid tegelikult rohkem töötada. Vaeghõivatute osatähtsus hõivatute seas suurenes 0,5 protsendipunkti.

Tööjõus osalemise määr (kui suur osa tööealistest olid hõivatud või otsisid tööd) oli 71,4 protsenti. See näitaja on endiselt tõusuteel ja oli 2017. aasta esimese kvartali näitajast 1,2 protsendipunkti suurem.

Aktiivsus on aastataguse ajaga võrreldes 15–24-aastaste seas suurenenud 3,3 protsendipunkti ja 50–74-aastaste hulgas 2,1 protsendipunkti. Aktiivseimas vanuserühmas (25‒49-aastased) oli tööjõus osalemise määr stabiilne (langus 0,1 protsendipunkti). Tõusis nii naiste kui ka meeste tööjõus osalemise määr.