Riik püüab iganenud õppelaenusüsteemile taas elu sisse puhuda
Haridusministeerium püüab ajale jalgu jäänud õppelaenusüsteemile taas elu sisse puhuda, muu hulgas plaanitakse tudengeid laenu võtma ärgitada intressi alandades ja senise kahe käendaja nõude kaotamisega.
Kui eluasemelaenu keskmine intress jääb natuke enam kui kahe protsendi kanti, autoliisingul kahe-kolme protsendi juurde, siis üliõpilased, kes laenu võtavad, maksavad aastast intressi viis protsenti.
See on eelmise majandusbuumi aegne intress, mis tänaseni kehtib ja on ajale jalgu jäänud.
Eesti üliõpilaskondade liidu juht Britt Järvet ütles "Aktuaalsele kaamerale", et üliõpilane on ikkagi ratsionaalne olend ja ta ei hakka võtma laenu, mis on tema jaoks ebasoodne.
See on ka üks suur põhjus, miks laenu võtvaid tudengeid on aasta-aastalt vähem: kui 12 aastat tagasi võttis laenu 44 protsenti tundegitest, siis eelmisel aastal vaid kuus protsenti.
Ministeerium ei taha, et tudengid võtaks rohkem laenu vaid seda, et neil, kellel vaja, oleks selleks võimalus.
"Peame toetama neid inimesi, kelle õpingud muidu jääks pooleli - me soovime, et kõik, kellel on motivatsioon ja võimed õppida, et nendel oleks ligipääs kõrgharidusele," ütles haridusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand.
Ministeerium väljatöötamiskavatsuses on plaan vähendada intressi praeguselt viielt protsendilt kokkulepitavale protsendile, loobuda praegusest kahe käendaja nõudest ühe kasuks ja võimaldada paindlikumat tagasimakset.
Riigiteadusi õppiv Britt Järvet, kes pole ise õppelaenu võtnud ja teab oma kaasõppurite seast vähe, kes seda üldse teinud oleks, ütleb, et üliõpiaskondade liidu jaoks on muudatused tervitatavad, kuid oluline oleks nende valguses vastata ühele peamisele küsimusele - mis eesmärki õppelaen üldse täidab?
Ministeerium saatis väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks pankadele, tudengitele ja ülikoolide juhtidele ning ootab nendepoolset seisukohta 19.juuliks.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: "Aktuaalne kaamera"