Kas Nord Stream 2-ga võitlemine on praegu võitlus tuuleveskitega või on seda projekti veel päriselt võimalik pidurdada?

Hetkel on seis selline, et selle projekti ehituseks on andnud loa rida EL-i liikmesriike, kuid puudub veel Taani luba. Taani on olukorras, kus ta siseriiklikult seda otsust teha ei soovi ja loodab, et jõustuks EL-i gaasidirektiivi muudatus, mis peaks andma võimaluse reguleerida ka gaasitorude merealuseid osasid ning interkonnektoreid, mis seni on olnud rakendusalast väljas.

See ei ole Gazpromile mugav, sest on vastuolus ettevõtte ärimudeliga. Direktiiv ei luba monopole ja eeldab ka teiste ja komandate operaatorite ligipääsu torule ja merealusele osale.

Kas direktiivi muudatus suudab peatada ka Nord Strem 2 ehituse, on praegu raske öelda, sest pole lõplikku kokkulepet. Seal võib tulla erandeid, mis siiski võimaldavad toru ehitamist.

Nord Stream 2 on lõhkumas Euroopa Liidu ühtsust. Balti riigid, Poola on selgelt toru vastu. Saksamaa on toru ehitamisest huvitatud. Samal ajal USA ähvardab sanktsioonidega olukorras, kus EL-i ja USA vahel on pinged. Kas see on olukord, kus Balti riikidel ja Ida-Euroopal laiemalt on mõistlik seista Trumpi taga või pigem tuleks geopoliitilised huvid kõrvale heita ja hoida Euroopa ühtsust?

Ühelt poolt oleme kõik ühtsed olnud EL-is, saades aru, et Gazprom ja Nord Stream 2 ei tugevda meie energiajulgeolekut ega anna võimalust mitmekesistada tarneallikaid. Selles on kõik ühel meelel.

Edasi läheb asi keerulisemaks, kuna küsimus on energiaallikates ja -sisendites. Praegu kui kliimaeesmärgid on üsna karmid, tuleb vähendada söe kasutamist. Ehk siis gaasil on oma roll.

Majandushuvisid saab erinevalt rakendada ja täita ning seetõttu on terve rida liikmesriike veendunud, et seda saaks teha ilma Nord Streamita ja Gazpromi monopolita.

Selles mõttes on president Trumpi seisukoht tunduvalt lähem praegu Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, kes näevad ohtu selles Gazpromi poliitikas. Seetõttu ainus, mis praegu seda projekti peatada saaks, on USA võimalikud sanktsioonid.

Saksamaa valitsuselt saabunud pressiteade ütles, et Merkel ja Trump on leidnud üksmeele ja USA ei tule takistama gaasitoru ehitamist. Keegi teine seda gaasitoru ehitamist ilmselt pidurdada ei suuda?

See on Saksa versioon. Seda USA kinnitanud pole.

Kui tõenäoliseks te peate, et järgmine suur vastasseis Euroopa Liidu ja USA vahel võib olla just Nord Stream 2 rajamine.

Kindlasti, sest energiapoliitika on praegu julgeolekupoliitikas üks olulisemaid asju. Väga palju sõltub praegu president Trumpi ja president Putini eelseisvast kohtumisest.

Kui Ameerika välispoliitikas on väga erinevaid suundumusi, siis energiapoliitika on praegu olnud üks kõige järjepidevamaid. Väga raske on ette kujutada, et USA ja Trump annaks siin väga lihtsalt järele.

Millised huvid USA-l ja Trumpil seoses Nord Stram 2-ga?

Spekuleeritakse sellega, et Ameerikas on praegu kasvamas tugevasti nafta, gaasi ja vedelgaasi tootmine. USA eksport on kõvasti kasvamas, kuid praegu on USA vedelgaas liikumas Kaug-Itta, kus on kõrgemad hinnad vedelgaasile. Seetõttu Ameerika näeb Euroopas ka potentsiaalset turgu.

USA on olnud järjepidev. 1980. aastatel seisid nad vastu Vene gaasi- ja naftatorude Euroopasse toomisel, sest nägid selles julgeolekuriske.

Et Saksamaa loobuks Nord Stream 2 rajamise plaanist, võtaks jäigema poliitilise hoiaku, tundub mõeldav?

Hetkel näib, et gaas siiski on väga oluline energiaallikas Saksamaale. Ei ole näha, et nad projektist oleks loobumas. Küll aga tingimused ja ka kokkulepe projekti lõpuleviimisel saab olema mitmekesisem ja keerulisem.