Viimastel aastatel on Euroopa gaasiturud märkimisväärselt muutunud. Paranenud on konkurents ja müüjate valik. Suurem arv turgude vahelisi ühendusi on tarnekindlust ning ühtse Euroopa gaasituru integreerumist parandanud.

Kuid samas kui nõudlus gaasi järele Euroopas kasvab, siis siinne tootmine väheneb. Aastal 2017 oli nõudlus gaasi järele EL-is 491 miljardit kuupmeetrit, olles eelneva aastaga võrreldes kasvanud 6 protsenti ja ületades kõik varasemad aastad alates 2010. Samaks ajaks oli ELi enda tootmine kahanenud 128 miljardi kuupmeetrini ja see kahanemine kiireneb. Hiiglaslik Groningeni gaasiväli Hollandis, mille tootmismaht aastal 2013 oli veel 54 miljardit kuupmeetrit, võib peagi müüa vaid 12 miljardit kuupmeetrit aastas.

Isegi kui nõudlus gaasi järele peaks Euroopas praegusele tasemele jääma, vajatakse ligi 120 miljardit kuupmeetrit importgaasi aastas juurde, ja seda juba 2035. aastal.

LNG viiakse sinna, kus selle eest kõrgemat hind makstakse

EL ei ole kunagi varem olnud nii tugevas positsioonis kui praegu, et importida gaasi erinevatest allikatest. Lisaks juba töötavatele või kavandatavatele torujuhtmetele, mis transpordivad gaasi Alžeeriast, Liibüast, Norrast, Venemaalt, Aserbaidžaanist ja Iisraelist, on Euroopas võimekus importida 214 miljardit kuupmeetrit aastas (natuke alla poole nõudlusest) veeldatud maagaasina (LNG) niivõrd mitmekesistelt tootjatelt nagu USA, Katar, Nigeeria, Trinidad ja paljud teised.

EL-i regulatsioonid on teinud Euroopast LNG müüjatele atraktiivse turu; tootjad teavad, et saavad oma kauba lihtsasti maha müüa, kui hinnatase on õige. Siiski on pikenev rida teisi riike, mis samuti LNG-d ostavad ja on valmis selle eest rohkem maksma. Näiteks on kasvanud Hiina nõudlus LNG järele, sest riik soovib keskkonda saastavalt söelt järjest enam üle minna puhtamale maagaasile.

2017 aastal jõudis Euroopasse vaid 52 miljardit kuupmeetrit LNG-d, sest enamus sellest müüdi mujale, kus pakuti kõrgemat hinda. Juhtus ka, et LNG, mis toodi esialgu Euroopasse, lastiti ümber laevadele, mis viisid selle teistesse riikidesse, ilma üldse EL-i turule sisenemata.

Nord Stream 2 ei sunni Vene gaasi ostma

Euroopa asub maailma suurimate, Venemaa, gaasimaardlate naabruses. Gazprom ja selle eelkäijad on eksportinud gaasi Euroopasse mööda erinevaid teid enam kui 40 aastat. 2017. aastal aga olid need kanalid saavutamas maksimumvõimsust: 93 miljardit kuupmeetrit läbi Ukraina süsteemi, 30 miljardit läbi Valgevene ja Poola mööda Yamali, ning 51 miljardit läbi Nord Streami. Need arvud ei peegelda vajadust säilitada torujuhtmetes vaba ruumi, mis aitab toime tulla hooldustööde perioodidega või suurenenud nõudlusega külmadel talvepäevadel (Euroopa nõudlus gaasi järele on talvepäeval kolm korda suurem kui suvepäeval).

Olukorras, kus olemasolevad kanalid on täis, aga Euroopa vajab rohkem gaasi, on lihtsalt mõistlik ehitada Nord Stream 2, et kasvavat nõudlust rahuldada. 

Nord Stream 2 ei sunni Euroopat Vene gaasi ostma. EL-i turureeglid tagavad kõigile gaasi pakkujatele ligipääsu EL-i torujuhtmete võrgustikule ja gaas saab voolata vabalt sinna, kus seda vaja on. Eraettevõtted ei saa oma konkurente tarbijatele juurdepääsul takistada. EL-i regulatsioonide tulemusel on Gazprom ja teised gaasitarnijad sunnitud omavahel võistlema. Uus infrastruktuur aga tähendab, et gaas saab voolata vabalt nii idast läände kui ka läänest itta. Tekkida ei saa olukord, kus tarbijad on gaasist "ära lõigatud".

Torujuhtmeid käitavaid ettevõtteid koondav organisatsioon ENTSOG (European Network of Transmission System Operators for Gas) on märkinud, et Euroopa saab nüüd palju paremini hakkama gaasitarnete võimalike katkestustega. Olukorda saab veelgi parandada, kui uued ühendused (nagu Leedu-Poola või Kreeka-Bulgaaria torujuhtmed) lähitulevikus valmis ehitatakse.

Gaasi vaba liikumine Euroopas on tagatud

Lõpuks on oluline pöörata tähelepanu hiljutisele Euroopa Komisjoni ja Gazpromi monopolivastasele kokkuleppele. Sellega pandi Gazpromile siduvad kohustused, sealhulgas ka kohustus pakkuda Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Bulgaaria tarbijatele Lääne-Euroopa turuhindadega seotud hindu. See tähendab, et kui need tarbijad ostavad jätkuvalt gaasi Gazpromilt, lõikavad nad konkurentsist kasu, justnagu oleks nad tarnijat vahetanud. Nagu Komisjon on ise öelnud: "Need kohustused adresseerivad Komisjoni muret konkurentsi pärast ja viivad ellu eesmärgi tagada gaasi vaba liikumine Kesk- ja Ida-Euroopas konkurentsivõimeliste hindadega."

Kokkuvõttes on oluline mõista, et vaatamata suurenevale sõltuvusele gaasi impordist on Euroopa heas positsioonis, et tagada kindel ja hea hinnaga vaasiga varustatus. Rohkem importimise infrastruktuuri – nii torujuhtmeid kui LNG terminale – võimaldab vajalikul hulgal gaasi Euroopasse importida, samal ajal erinevate müüjate vahelise konkurentsi tulemusena soodsamat hinda maksta. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.