Täpsemalt puudutab Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee (Coreper) hääletus nn gaasidirektiivi muudatusettepanekut. Saksamaa valitsus on juba kuid olnud vastu katsetele muuta EL-i reegleid nii, et Euroopa Komisjon saavutaks gaasijuhtmete ja sealhulgas eriti Nord Stream 2 projekti saatuse üle suurema kontrolli, kirjutab Süddeutsche Zeitung.

Brüsseli sooviks on, et EL-i reeglid, mis puudutavad liidus asuvaid gaasitorusid, hakkaksid kehtima ka gaasitorudele, mis asuvad osaliselt EL-ist väljas. Seega peaks gaasitoru opereerimine ja selle gaasiga varustamine olema selgelt eraldatud - Nord Stream 2 seda nõuet ei täida, sest seal on mõlemas vallas juhtroll Venemaa suurkontserni Gazprom käes.

Selleks, et Nord Stream 2 blokeerimist takistada, on Saksamaa valitsus pidanud seni oma liitlasteks Hollandit, Belgiat, Austriat, Kreekat ja Küprost. Kuid sellest jääb väheks ning seni on Berliini lootused olnud Pariisil. Kui aga Prantsusmaa peaks nüüd liituma hoopis Nord Stream 2 vastastega, ei tähenda see Nord Stream 2 projekti jaoks midagi head.

Nord Stream 2 peamisteks vastasteks on olnud Poola ja Balti riigid ning nende kriitikaga on vähemal ja rohkemal määral nõustunud ka mitmed teised liikmesriigid ning Euroopa Komisjon. Samuti on Nord Stream 2 projekti teravalt kritiseerinud USA.

"Me ei soovi suurendada oma sõltuvust Venemaast ja kahjustada seeläbi EL-i riikide nagu Poola ja Slovakkia huvisid," selgitasid allikad Prantsusmaa valitsusest ning andsid mõista, et põhimõtteliselt on Pariis valmis olukorraks, kus tähtsas küsimuses on EL-i kahe olulisema liikmesriigi vahel põhimõtteline erimeelsus.

Euroopa Komisjon esitas juba 2017. aastal muudatusettepaneku gaasidirektiivi asjus, et muuhulgas kavandatav Nord Stream 2 gaasitoru EL-i seadustega kooskõlla viia ning projekt Brüsseli suurema kontrolli alla võtta.

Muudatusega soovib Komisjon luua endale rolli projektis, mille puhul on Brüssel leidnud, et see on EL-i energeetikapoliitika eesmärkidega vastuolus ehk ei aita kaasa EL-i energiasõltumatusele ja tarnijate mitmekesistamisele.

Vormiliselt ei olegi tegu ainult Nord Streami teemaga, vaid reeglite kehtestamisega kõikidele kolmandatest riikidest pärit gaasitorudele.

Komisjon ei püüa hetkel sammuga Nord Stream 2 projekti takistada, kuid oma negatiivset hoiakut ei varjata. Brüsseli hinnangul pole niivõrd võimsa teise gaasitoru ehitamiseks Läänemere alt Venemaalt Saksamaale vajadust, sest gaasitarneid on tõhustatud juba Poola ja Leedu vahel ning Soome ja Eesti vahele rajatava Balticconnectori abil. Samuti on olemas plaanid, kuidas juhtida maagaas Norras Taani kaudu Poola ja kuidas hoida töökorras ka gaasitorusid, mis kulgevad Venemaalt läbi Ukraina Euroopasse.

Prantsusmaa välisministeerium kinnitas hiljem neljapäeval, et neil on tõepoolest kavas toetada gaasidirektiivi muutmist ehk sisuliselt hääletada seisukoha poolt, mis kehtestaks Nord Stream 2 suhtes karmimad reeglid.