Kohtumisel Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga keskenduti rändekriisi ja julgeolekuküsimustele, mis on peamisteks Euroopa Liidu ja NATO ees seisvateks väljakutseteks ning mille lahendamisel peavad riigid püsima ühtsena.

"Kasu, mis me Euroopa Liidust saame, on ühine ja ühised on ka peamised väljakutsed, mille lahendamisel oleme koos tugevamad. Probleemide akuutsus Euroopa lõuna- ja põhjaosas võivad olla hetketi erinevad, kuid lahendada saavad riigid neid ainult koos. Nii nagu rändekriis ei ole Itaalia mure, ei ole NATO idatiiva julgeolekuküsimus ainult meie piirkonna probleem, vaid kogu Euroopa ja atlandiülese võrgustiku ühine väljakutse," ütles president Kaljulaid pärast kohtumist oma Itaalia kolleegiga.

Eesti riigipea tänas Itaalia kollegi ka nende panuse eest Balti õhuturbemissiooni ning osalemise eest Tallinnas asuvas NATO küberkaitsekeskuses. Samas rõhutas riigipea ka Eesti rolli Lõuna-Euroopa probleemide lahendamisel ning tõi välja, et kõik Eesti tänased välismissioonid on lõunasuunalised. "Eesti panustab rändekriisi lahendamisesse vastavalt senistele kokkulepetele, meie kaitseväelased osalevad Vahemerel Euroopa Liidu mereväemissioonil," ütles president Kaljulaid.

Venemaast rääkides toonitas Kaljulaid, et kõige tugevam sõnum Venemaa vaenuliku käitumismustri vastu on EL-i ühtsus ja kindlameelsus. "Me ei näe põhjust muuta Varssavis ja Walesis tehtud otsuseid ning ühtne sanktsioonipoliitika peab jätkuma seni, kuni Venemaa ei ole asunud oma käitumist muutma ja rahvusvahelisi kohustusi täitma," ütles president Kaljulaid ning tänas ka Itaaliat nende otsuse eest pikendada Venemaale seatud sanktsioone poole aasta võrra.

Itaalia president on Eestis riigivisiidil 4.–5. juulini. Lisaks kohutmisele Kaljulaidiga on kavas kokkusaamine riigikogu esimehe Eiki Nestori ja peaminister Jüri Ratasega.

Koos presidendiga on Eestis ka Itaalia välisminister Enzo Moavero Milanesi, kes kohtub oma siinse kolleegi Sven Mikseriga.

Ratas: ühtsuse tagab see, kui toetame üksteist ja täidame lubadusi

Peaminister Jüri Ratas ja Eestit 100. sünnipäeva puhul külastav Itaalia president Mattarella arutasid kohtumisel pikemalt eelseisva NATO tippkohtumise eesmärke ning eelmise nädala Euroopa Ülemkogu tulemusi.

"Eestile on oluline nii NATO kui ka Euroopa Liidu ühtsus, mille tagab see, kui me ei mõtle üksnes endile, vaid ka teistele. NATO-s tegeleme üheskoos kõigi liitlaste julgeolekuga. Eesti panustab rahu ja julgeoleku tagamisse Afganistanis, Liibanonis, Malis, Iraagis ja mujal," ütles Ratas.

Eelmise aasta mais otsustasid NATO riigipead ja valitsusjuhid, et kõik riigid koostavad plaani, kuidas hoida või jõuda aastaks 2024 kaitsekulude tasemeni kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

"Meie kõigi julgeolek on kindlam, kui NATO liikmed jagavad koormat ning tugevdavad oma kaitsevõimet. Eesti kaitsekulud on alates 2015. aastast üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Mul on hea meel, et ka teised liitlased pingutavad selle eesmärgi nimel," märkis Ratas. Viimasel paaril aastal on NATO Euroopa liitlaste ja Kanada kaitsekulud kokku tõusnud tempos 3-4 protsenti aastas.

Ratase sõnul on tal hea meel, et Itaalia osaleb aktiivselt NATO tegevustes, sealhulgas Balti riikides. Näiteks on Itaalia Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse asutajaliige ning on osalenud korduvalt Balti riikide õhuturbes. 160 Itaalia kaitseväelast kuuluvad NATO lahingugruppi Lätis. Eesti ja Itaalia on Euroopa kaitseagentuuri küberkaitse töörühma kaasjuhtijad.

Rändest rääkides ütles Ratas, et Euroopa vajab pikaajalist lahendust. See peaks Ratase sõnul ühelt poolt kindlustama Euroopa Liidu välispiiri ja saatma selge sõnumi, et majanduspõgenikel ei tasu teel Euroopasse eluga riskida. Teiselt poolt on jätkuvalt oluline aidata inimesi, kelle elu on ohus ja kes põgenevad sõja eest. "Peame aitama inimesi ja üksteist toetama, kuid see saab toimuda vaid vabatahtlikkuse alusel," märkis Ratas. 

Peaminister lisas, et Eesti on osalenud Euroopa Liidus solidaarselt põgenike ümberasustamisel ja –paigutamisel. Eesti on võtnud vastu 206 kaitset vajavat inimest Türgist, Kreekast ja Itaaliast. Aastail 2015-2017 panustas Eesti Euroopa Liidu rändekava täitmisesse üle viie miljoni euro. Aafrika usaldusrahastusse on Eesti maksnud seni 1,45 miljonit eurot ning eraldab lisaks 150 000 eurot.

Tänu Euroopa Liidu ja partnerite ühistele pingutustele jõudis eelmisel aastal Euroopasse üle kahe korra vähem ebaseaduslikke sisserändajaid kui 2016. aastal ning 6,5 korda vähem kui 2015. aastal. Ebaseaduslike piiriületuste arv vähenes 60 protsenti, meenutas Eesti peaminister.

Ratas ja Mattarella tõdesid, et Eesti ja Itaalia koostöö on sõbralik. "Meie kaubavahetuses on siiski omajagu arenguruumi. Kindlasti annaks sellele positiivse tõuke otselennu ühendus Tallinna ja Rooma vahel," ütles Ratas.

Nestor ja Mattarella tunnustasid Eesti ja Itaalia häid suhteid

Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja Itaalia presidendi Sergio Mattarella kohtumisel keskenduti rändepoliitikale, julgeolekuküsimustele, parlamentide töökorraldusele ning kahe riigi suhetele.

Nestor ja Mattarella hinnangul on kahe riigi omavahelised suhted olnud viljakad ja konstruktiivsed. "Tunnustame Itaalia panust NATO õhuturbemissiooni, et tagada siinse regiooni julgeolek," ütles Nestor.

Mattarella sõnul on liitlaste julgeoleku tagamine meie enda julgeoleku tagamine.

Nestor ja Mattarella tõdesid, et Euroopa Liidu põletav probleem on rändekriis, mille lahendamine nõuab riikidevahelist tihedat koostööd. Eesti on selle lahendamisse andnud oma panuse. 

Nestori ja Mattarella hinnangul on kahe riigi omavahelised suhted olnud viljakad ja konstruktiivsed. Eriti toodi esile kultuurivahetus kahe riigi vahel. Nestor meenutas maikuu alguses Roomas Santa Sabina kirikus toimunud maestro Arvo Pärdi autorikontserti, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele. Itaalia president avaldas heameelt, et saab just Eesti juubeliaastal külastada riigikogu. 

Kohtumise käigus tutvustati mõlema parlamendi tööd ja riikide valimissüsteeme. Mattarella märkis ära Eesti e-riigi arendamise ja pidas seda maailma liidripositsioonil olevaks.

Nestor ja Mattarella avaldasid kohtumisel heameelt kahe riigi laieneva mitmekülgse koostöö üle, milleks on aastakümnetega loodud head eeldused.

Kohtumisel osalesid välikomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti-Itaalia parlamendirühma esimees Oudekki Loone.