"On välja kujunenud, et on aastaid, kus vahetub rohkem saadikuid, ja aastaid, kus vähem, kuna kõik roteeruvad enam-vähem võrdselt kolmeks või neljaks aastaks," selgitas välisministeeriumi kantsler Rainer Saks praegust olukorda. Samasugune suur vahetus saab roteerumise korrapärasuse tõttu toimuma ka tuleval aastal.

Suvine aeg on jällegi tehnilistel põhjustel vahetusteks kõige mugavam aeg, kuna töötajatel on puhkused ja lastel koolivaheaeg. Praegust muutuste massiivsust võimendab aga kantsleri sõnul mullu toimunud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, mille ajaks lükati mõned suursaadikute vahetused võimaluse korral edasi.

Üldjuhul on praegused liikumised korralised, kui välja arvata üksikud erandid, mil diplomaadid on soovinud ise ametist lahkuda. Näiteks esitas ise lähetusest tagasi tulemise avalduse USA suursaadik Lauri Lepik. Allikate kinnitusel on Lepiku sedavõrd kiire lahkumine seotud alkoholiprobleemidega, mida suursaadik ise pole kommenteerinud.

Kuivõrd suursaadikute vahetumine välispoliitikat ei mõjuta, tähendab nende tavatult suur üheaegne liikumine eelkõige halduskoormuse suurenemist riigile. Erinevalt tavadiplomaatidest peab saadikute vahetamiseks esitama välisministeerium kandidaadi valitsusele, mis peab omakorda esitama kandidaadi presidendile, kes kinnitab suursaadiku lõpuks ametisse.