Iseteeninduskassad võivad suurendada alaealiste võimalust alkohol poest kätte saada ({{commentsTotal}})

Iseteeninduskassasid on palju, teenindajaid nende kohta vaid üks. See võib tähendada, et müüja iga ostja vanuses veenduda ei jõua.
Iseteeninduskassasid on palju, teenindajaid nende kohta vaid üks. See võib tähendada, et müüja iga ostja vanuses veenduda ei jõua. Autor/allikas: Maxima

ERR-i eksperiment näitas, et hea õnne korral võib alaealisel korda minna iseteeninduskassat kasutades alkohol kätte saada. Seal ostu sooritades lasub süsteemikontroll saalimüüjal, kelle silmamõõdust, hoolikusest ja töökoormusest ostu õnnestumine sõltubki.

Kui kunagi oli kontroll alaealiste alkoholiostude üle poekassades nõrk, siis aasta-aastalt on kassiiridest "puurilukud" tõhusamaks muutunud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) viimase, 2016. aastal läbi viidud üleriigilise seire tulemus näitas, et teenindajad küsisid dokumenti vaid 44,5 protsendil juhtudest, kui lapseohtu noor alkoholi üritas osta. Siiski on see pea kaks korda parem tulemus kui kaks aastat varem - 2014. aastal küsiti dokumenti vaid veerandil juhtudel, kui noored testoste tegid.

Ehkki TAI kontrollostud iseteeninduskassasid eraldi vaatluse alla võtnud pole, näib seal ostjate vabadus oma ostude üle otsustada, ilma hirmuta sekkumise ees, suurem.

Iseteeninduskassasid on kauplustes üksjagu, ent teenindajaid terve iseteenindusala kohta reeglina vaid üks. See võib tähendada, et kiiremal hetkel, kui ostjaid rohkem ja tähelepanu jagatud, müüja iga ostja vanuses veenduda lihtsalt ei jõua.

Seda tõestas ka ERR-i ühes poeketis läbi viidud eksperiment täiskasvanu järelevalve all, kus alaealine klient sai kassas õllepurgid süsteemist läbi löödud ilma, et teenindaja oleks tema tegevusse sekkunud. (Eksperimenti jälginud kaasas olnud täiskasvanu ei lasknud lapsel siiski ostu sooritada.) Et mitte alaealisi alkoholiostudele inspireerida, jätab ERR kaupluseketi nime enda teada.

Inimfaktor on endiselt nõrgim lüli

Teoorias kinnitavad kõik jaeketid, et ka iseteeninduses on kontroll alkoholiostude üle tõhus ning lapsed sealt joovastava joogiga läbi ei pääse.

"Iseteeninduskassade juures asuv teenindaja arvuti näitab igas kassas läbilöödud kauba infot. Kui klient, ükskõik kas alaealine või täiskasvanu, skaneerib alkohoolse joogi (sh alkoholivaba õlle või siidri), tuleb kassiiri arvutile sellest teade. Kui kogu kaup on skaneeritud ning klient hakkab maksma, siis iseteeninduskassa blokeerub ning tehingut ei saa lõpetada enne kui teenindaja kohale tuleb ja kliendi vanust dokumendi järgi kontrollib. Prisma teenindaja peab kontrollima dokumente kõikidel, kes näevad välja nooremad kui 30 aastat," kirjeldas turvaosakonna juht Jekaterina Aljohhina.

"Kui klient näeb välja nooruslik, siis küsib klienditeenindaja tema täisealisuse kinnituseks dokumenti. Alles seejärel, kui on olemas veendumus, et klient on täisealine, avab klienditeenindaja distantsilt nupuvajutusega iseteeninduskassa, milles soovitakse alkoholi eest tasuda. Enne ei avanegi kliendil võimalust iseteeninduses alkoholi eest tasumiseks," kinnitas Maxima kaubandusdirektor Marko Põder.

"SelveEkspressi kassas alkoholi eest tasumisel suunab süsteem ostja automaatselt vanusekontrolli. SelveEkspressi töötaja saab kontrolli kinnitada distantsilt, kui on tegemist selgelt täiskasvanuga või vajadusel küsida kliendilt dokumenti. Ilma vanusekontrolli kinnitamata ei lase süsteem kliendil ostu eest tasumist lõpetada. Juhul kui ostul kasutatud Partnerkaart on alaealise oma, peab teenindaja ostu lahti laskma makseterminalist, seda distantsilt teha ei saa. Enne seda tuleb alaealiselt mõistagi ka alkohol ostu hulgast ära võtta," kirjeldas süsteemi Selveri veebijuht Jürg Samel.

Selveris ja Coopis on olemas ka puldiga iseteeninduskassa võimalus, kus klient skannib oma ostud juba otse teenindussaalis. Süsteem on aga sama - teenindaja peab kliendi vanuses veenduma, enne ostu nö vabaks laskmist süsteemis.

Coop, Selver ja Maxima juurutavad juba ka sularahakassat ehk võimalust tausda oma ostude eest iseteeninduses ilma pangakaardita. Ehkki see teeb ostu anonüümsemaks, ei tee see kaupluste silmis ostu ebaturvalisemaks.

"Olenemata sellest, millist maksevahendit klient iseteeninduskassas kasutab, kontrollib vanusepiiranguga toodete puhul kliendi õigust neid tooteid osta klienditeenindaja, just nii nagu tavakassas," ütles Coopi kommunikatsioonispetsialist Kaisa Pärna.

Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats ütleb, et ehkki iseteeninduskassas võib jääda mulje, et seal saab lihtsamalt alkoholi osta, siis nõnda see siiski ei ole.

"Puhul, kui teenindaja tuvastab juba eemalt, et ostja on kindlasti täisealine, saab ta selle kohta kinnituse süsteemi sisestada ja ostja saab tehinguga koheselt jätkata. Viimane võib toimuda üsna sujuvalt ning selgelt täiskasvanu mõõtu ostja ei pruugi seda isegi märgata. Puhul, kui teenindaja ostja vanuses kahtleb, pöördub ta ostja poole ja küsib dokumenti. Sellised juhtumid on meie igapäevane tavaline praktika ning küllap on neidki palju, kes on pidanud iseteeninduskassas alkoholi ostes dokumenti näitama," ütles Bats.

Seega kõigis kauplustes on kasutusel samale põhimõttele üles ehitatud süsteem. Ehkki ka alaealisele väljastatud pangakaart võiks reeta ostja vanuse, on kaupluste süsteem seadistatud nii, et ostu eest tasumiseni ei tohiks alaealine alkoholi või sigarette osta püüdes jõudagi.

"Ostja vanus tuvastatakse juba enne pangatehingut. Samuti ei oma tähtsust, kelle kaarti ta kasutab. Ostja ise peab olema kohapeal tunnistatud täiskasvanuks kas välise vaatluse tulemusena või dokumendi alusel. Täpselt samamoodi nagu tavakassas," rõhutas Bats. "Teenindaja peab tagama, et alaealised ei saaks poest alkoholi kätte, vaatamata sellele, kas ost sooritatakse tava- või iseteeninduskaasas. Temal on kohustus veenduda ostja vanuses ning eksimise korral kannab ta ka vastutust."

Rimi teeb ise kontrolloste

Rimi suhtub alaealistele alkoholi müümise probleemi väga tõsiselt, mistõttu teeb juba mitu aastat oma poodides välispartneri abil kontrolloste ka ise. Jaeketil on kokku üle 80 kaupluse, kus igakuiselt tehakse 193 testostu. Mõni kauplus on valimis igakuiselt, aga kord nelja-viie kuu takka jõuavad seiresse kindlasti kõik ketipoed.

Kontrollostude tulemused võetakse kokku igakuiselt. Näiteks juunikuus küsiti Rimi kauplustes dokumenti 60 protsendilt lapseohtu testostlejatelt. Statistikat tehakse tava- ja iseteeninduskassade peale kokku.

Katrin Bats sõnab, et olukorras, kus noor üritas osta nii kanget kui lahjat alkoholi korraga, küsiti ostjalt dokumenti 71 protsendil juhtudest, ent paari õlut või siidrit ostma läinud noored pidid dokumenti näitama vaid 57 protsendil juhtudest.

Eriti jahmatav on Batsi sõnul aga olukord sigarettidega, mille kättesaamiseks peab ometigi iga ostja palju ebamugavust tundma. Noortelt suitsuostjatelt küsisid müüjad dokumenti aga vaid 33 protsendil juhtudest.

Bats ütles, et testostude tulemused ilmuvad regulaarselt Rimi siselehes koos selgitavate kommentaaridega ning kauplusi, kust noored on alkoholi või sigaretid kätte saanud, informeeritakse probleemist ning teadlikkuse tõstmiseks viiakse eksinud kauplustesse ka teavitusplakat, et julgustada müüjaid dokumenti küsima.

"Vahel jääb müüjal otsusekindlusest puudu," tõdeb Bats, et müüjad on noore inimese ilusa jutuga, kuidas dokument kogemata koju jäi, vahel äraostetavad. "Kauplusejuht siis räägib konkreetsete inimestega. See ei ole nahutamine, vaid ta lihtsalt pöörab tähelepanu. Trahvimine ei tööta."

Bats möönab, et iseteeninduskassad võiks ka eraldi jälgimise alla võtta.

TAI: probleeme on kõigil

Ehkki enamiku jaekettide jutu järgi tundub, et alaealised alkoholi nende poest kätte ei saa, kinnitab TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse vanemspetsialist Triin Sokk, et probleeme on kõigil.

"Kõik väga tore ikka ei ole. Statistiliselt suurt vahet jaeketiti polnud," kommenteeris Sokk viimast, 2016. aasta seiret.

Kui veel 2014. aastal torkasid maapiirkonnad silma lõdvema suhtumise poolest, siis 2016. aastaks oli pilt linnadega ühtlustunud.

Suuremad on probleemid väikepoodide ja tanklatega. Suurtes ja keskmistes kauplustes küsivad müüjad dokumente usinamalt.

Kõige vähem nõuavad teenindajad dokumenti lahjat alkoholi ostvatelt noortelt, ehkki valdavalt noored just õlut-siidrit osta üritavadki, nii et nende kättesaadavuse probleemiga peab TAI hinnangul eraldi tegelema.

Sokk tunnustas kohalikke omavalitsusi, kes näitavad ka ise initsiatiivi kontrollostude tegemisel. Nii näiteks on ise testostude tegemist korraldanud Kuressaare, Võru ja Põlva, kes alaealistele alkoholi müümise probleemi väga tõsiselt suhtuvad.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: