Politico andmeil katkestasid kinnisel nõupidamisel kõlanud Trumpi ähvardused arutelu Ukraina ja Gruusia teemal ning NATO peasekretär Jens Stoltenberg alustas erakorralist koosolekut üksnes liitlastele.

Pressikonverentsil hoidus aga Trump liitlasi kritiseerimast: selle asemel tõi ta välja, et NATO liikmed on lubanud oluliselt tõsta kaitsekulutusi ja kasvatanud oma panust "rohkem kui eales" — peamiselt pidas ta seda iseenda teeneks. "NATO on palju tugevam kui kaks päeva tagasi", lausus Trump.

Kui Trumpilt küsiti, kas ta saab USA NATO-st välja viia ilma Kongressi heakskiiduta, vastas ta: "Ma arvan, et ma saan," kuid pidas lahkumist ebavajalikuks.

Trumpi sõnutsi jõuavad liitlased lähiaastatel kahe protsendini SKP-st, kuid lõpuks peaks iga riigi kaitse-eelarve vastama neljale protsendile riigi SKP-st.

Macron: Trump ei ähvardanud viia USA-d NATO-st välja

Prantsusmaa president Emmanuel Macron vaidlustas väited, et Trump ähvardas viia USA NATO-st välja erimeelsuste tõttu kaitserahastuses.

"President Trump ei teinud ühelgi hetkel, ei avalikult ega eraviisiliselt, ähvardust lahkuda NATO-st," ütles Macron ajakirjanikele. Tema sõnul oli debatt NATO-s teises toonis kui Trumpi säutsud — arutelud olid lugupidavad.

Macron tunnistas, et NATO sidusus on võimalik vaid siis, kui koorem on õiglasemalt jaotatud, kuid polnud siiski kindel, kas riigikaitsekulude tõstmine nelja protsendini SKP-st oleks hea idee. Prantsusmaa tõstab presidendi lubadusel aastaks 2024 kaitsekulutused tasemele kaks protsenti SKP-st (praegu ollakse 1,8 protsendi juures).

Macroni sõnul on NATO ühtne ja USA president taaskinnitas pühendumit NATO-le, tõsiseltvõetav NATO ei peaks aga Macroni hinnangul laienemisega kiirustama.

Stoltenberg: Trumpi algatatud lisaarutelu tegi NATO tugevamaks

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval pärast NATO tippkohtumise lõppu, et USA presidendi Donald Trumpi algatatud kavaväline arutelu koormajagamise ja kaitsekulutuste üle tegi NATO tugevamaks.

"Meil oli otsekohene ja avameelne arutelu koormajagamise üle. Ma arvan, et see arutelu tegi NATO tugevamaks ja tekitas uue pakilisuse tunde koormajagamise seisukohast," lausus Stoltenberg kahepäevase tippkohtumise lõppedes pressikonverentsil vastuseks ajakirjanike küsimusele.

Alates eelmisest tippkohtumisest 2017. aasta mais on NATO liitlased suurendanud kaitsekulutusi 41 miljardi dollari võrra, sõnas peasekretär. "Me oleme pühendunud ning asjaolu, et meil oli see lisakohtumine, kus me kõik leppisime kokku oma jõupingutuste kahekordistamises, näitab, et president Trumpi sõnumil on olnud mõju." 

Norra ekspeaminister ütles vastuseks ajakirjanike korduvatele küsimustele, et otsustas erakorralise kohtumise pidada, sest tundis, et liidrid ei ole kolmapäeval jõudnud lõpetada arutelu koormajagamise üle.

NATO liidrid arutasid tippkohtumisel koormajagamist kolmapäeval ning neljapäeval peetavad arutelud pidid keskenduma teistele teemadele.

Stoltenberg ei kinnitanud ja hoidus vastamast küsimustele NATO ametnikele viidatud teadete kohta rahvusvahelises meedias, et Trump ähvardas USA NATO-st välja viia, kui liitlased piisavalt kiiresti kaitsekulutusi ei tõsta.

Trump: mina poleks lubanud Venemaal Krimmi annekteerida

Trump teatas pressikonverentsil ka, et tema poleks lubanud Venemaal Krimmi annekteerida. "Krimmi annekteerimine juhtus Barack Obama, mitte minu vahikorra ajal," lausus Trump pressikonverentsil pärast NATO liidrite erakorralist nõupidamist, mille põhjustas tema nõudmine liitlastele otsekohe kaitsekulutusi tõstma asuda.

Vastuseks küsimusele, kas ta kavatseb arutada Krimmi küsimust esmaspäeval Helsingis peetaval kohtumisel Vene presidendi Vladimir Putiniga, ütles Trump: "Võib-olla räägime sellest".

Ka uuriti Trumpilt, kas ta nõustuks Vladimir Putiniga kohtudes vähendama sõjalisi õppusi Balti riikides, kui Venemaa president seda nõuab. Trump vastas, et võimalik, et ka sel teemal räägitakse.

Pressikonverentsi saab ka järele vaadata: Krimmi küsimust arutatakse 16. minutil ja Balti riikide õppuseid 16.55 minutil.