Hoolimata sellest, et tippkohtumise järeldused kaitsekulutuste tõstmise osas kirjutati üksmeelselt alla kolmapäeva õhtul, tõstatas USA president Donald Trump koormajagamise teema neljapäeval uuesti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keset Ukrainale ja Gruusiale pühendatud töösessiooni läks arutelu Euroopa kaitsekulutuste osas nii tuliseks, et Ukraina ja Gruusia esindajatel paluti ruumist lahkuda ja alustati erakorralise sessiooniga. Väidetavalt esitas Trump seal ultimaatumi: kui Euroopa kohe kaitsekulutusi ei tõsta, jätkab USA üksi.

Kuigi paljud meediaväljaanded tõlgendasid seda kui ähvardust alliansist lahkuda, siis kohtumisel viibinud peaminister Jüri Ratas seda ei kinnita.

"Mina nendel kohtumistel ei lugenud välja seda, et Ameerika Ühendriigid ja Donald Trump soovivad NATO-st lahkuda või esitavad ultimaatume. Tõsi on see - ja loomulikult selle üle oli vaidlusi ja eks teema olegi keeruline -, et selliselt edasi minna ei saa," kommenteeris Ratas.

Erakorralise töösessiooni järel ajakirjanike ette astunud USA riigipea ütles, et NATO on täna tugevam kui kahe päeva eest. Ta märkis, et tegemist on ilmselt parima asjaga, mis kunagi tehtud ja USA on alliansile pühendunud. Suletud uste taga ultimaatumi esitamist Trump otsesõnu ei kinnitanud ega lükanud ka ümber.

"Ma ütlesin neile, et ma oleksin väga õnnetu kui nad oma panust väga oluliselt ei tõstaks, sest USA on siiani maksnud meeletu osa, ilmselt 90 protsenti NATO kuludest. Riigid ja inimesed peavad nüüd hakkama oma panuseid tõstma," rääkis Trump.

Kaitseministri Jüri Luige hinnangul võivad Trumpi järsud avaldused Euroopa liitlastes teatavat trotsi tekitada, kuid pigem lähtuvad riigid oma otsuste tegemisel rahvuslikest huvidest.

"Siin ei saa kindlasti lasta emotsioonidel võimust võtta. Kõik arvestavad külmalt ja rahulikult, et USA osalemine Euroopa kaitses on võtmetähtsusega ja teevad ka vastavaid samme," lisas Luik.

Saksamaa kantsler Angela Merkel märkis pärast kohtumist, et kaitsekulutuste tõstmine on Saksamaa huvides.

"Kokkuvõttes oli see väga intensiivne tippkohtumine. Tippkohtumine, mis tõstis eneseusku. Meil olid tõsised arutelud, aga see aitas meil mõista, kui oluline on NATO ja kuidas me saame panustada ühistesse huvidesse," rääkis Merkel.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles pärast kohtumist, et mingit kokkulepet, mis oleks muutnud seni võetud eesmärke, ei sõlmitud. Seega on endiselt jõus Walesi tippkohtumisel seatud eesmärk tõsta alliansi kaitsekulutused kahe protsendini aastaks 2024.

Tralla: tippkohtumist domineerisid Trumpi poolkogemata pillatud laused

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et lõppenud tippkohtumine jääb meelde konfliktide, müra ja tolmu üleskeerutamisega.

Samas tõi Tralla välja ka kohtumise konkreetsed tulemused, nende hulgas NATO-ga liitumise kutse Makedooniale, kellest saab ilmselt peagi alliansi 30. liige.

Eesti jaoks tähtis otsus on Tralla sõnul ka NATO tugevdamine kiires valmisolekus üksustega õhus, maal ja vees. Samuti on tema sõnul tähtis NATO juhtimisstruktuuri kaasajastamine ja sõjalise liikuvuse parandamine.

Muu hulgas soovitakse tugevdada terrorismivastast treeningmissiooni Iraagis.

"Paberi pealt järeldusi vaadates tundub kõik tavaline, justkui ei oleks kogu seda skandaali, mis kaitsekulutuste ümber üles keeratud, olnudki. Aga arvestades, kuidas Brüsseli ajakirjanikud on treenitud märkama iga poliitiku sõna ja otsima sealt poliitikasuundumusi, siis pole imestada, et Trumpi poolkogemata pillatud laused on seda tippkohtumist ja selle kajastust domineerinud," lisas Tralla.

Ajakirjaniku sõnul sooviti Brüsselis pressikonverentsil teada saada ka seda, milliste eesmärkidega sõidab Trump esmaspäeval Helsingisse, kus kohtub Putiniga.

"Kui mainisin poolkogemata pillatud lauseid, siis üks tähelepanuväärsemaid oli see, et Trump ütles, et võib-olla nad arutavad Vladimir Putiniga näiteks sõjaliste väljaõppeharjutuste lõpetamist Balti riikides. See oli vastuseks ajakirjaniku küsimusele, kas nad kavatsevad seda teha," rääkis Tralla.

"Samal ajal märkis Trump, et ei pea Putinit ei sõbraks ega vaenlaseks, vaid pigem konkurendiks, mis on kindlasti sõnum Putinile, kes on üritanud ennast rahvusvahelisel areenil pidada võrdsena Trumpiga ning USA-d ja Venemaad pidada võrdväärseteks partneriteks. Nii et arvan, et Putinil ja Trumpil seisab ees üsna üllatusterohke kohtumine, mida kindlasti tasub teraselt jälgida," lisas ta.