Mikser: Eesti käsitleb NATO heidutust Baltimaades mittetäielikuna ({{commentsTotal}})

Sven Mikser.
Sven Mikser. Autor/allikas: Kairit Leibold

Eesti hinnangul tuleks NATO heidutushoiakut Balti riikides vaadata kui pooleliolevat, mitte lõplikku protsessi, ütles välisminister Sven Mikser neljapäeval usutluses BNS-ile.

"Baltimaades on viimase 4,5 aasta jooksul toimunud NATO heidutushoiaku muljetavaldavast arengust hoolimata mitmed võimelüngad endiselt olemas," sõnas Mikser NATO tippkohtumise kõrvalt antud usutluses.

Tema sõnul on NATO poolt seni Baltimaades tehtu maakeskne ning adresseerib vähem õhu- ja meredomeene.

"On selge, et seal eksisteerivad teatud võimed, mida on rahaliselt väga keeruline isegi keskpikas perspektiivis mahutada meie eelarvelistesse võimalustesse, eriti arvestades ka seda, et me oleme oma võimeloome plaanid päris pika vaatega paika pannud ja eelarvestanud," sõnas välisminister BNS-ile.

Seetõttu on Mikseri sõnul vajalik liitlaste fookus ja toetus, et need võimelüngad saaksid täidetud. "See seostub konkreetsete võimetega, millest üks on õhutõrje, samuti alliansi võimega tuua piirkonda vajadusel vägesid juurde. Samuti peab allianss suutma siin operatsioone juhtida," lausus ta BNS-ile.

NATO paigutas 2016. aasta Varssavi tippkohtumise otsuste alusel 2017. aastal Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola umbes tuhandemehelised mitmerahvuselised pataljonid. Eestis on pataljoni juhtriik Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA.

Seejärel on teravalt päevakorda tõusnud nendele vägedele tugevdusjõudude saatmise ning Balti õhutõrje küsimused.

NATO aruteludel kaubandust ja julgeolekut omavahel ei seotud

NATO tippkohtumisel peetud aruteludel ei seotud omavahel kaubandusküsimusi ja julgeolekuteemasid, ütles Mikser BNS-ile.

"Eks nad on teatud mõttes ja tasandil omavahel seotud ja mõjutavad vastastikku ka meeleolu liitlasriikide vahel, kuid ei täna ega eile neid teemasid nõupidamislaudade ümber üheselt ei seotud," sõnas Mikser NATO tippkohtumise kõrvalt antud usutluses.

Tema sõnul on selge, et USA praegune valitsus näeb olemasolevaid kaubandusrežiime kui Ühendriikide suhtes ebaõiglasi ning Euroopa poolt vaadatuna on olukord teistsugune.

Mikser ütles BNS-ile, et Ühendriikides on palju majandusanalüütikuid, kes leiavad, et tariifide kohaldamine erinevate kaupade suhtes, mida riik impordib, olgu Euroopast, Kanadast, Mehhikost või Aasiast, võib pärssida USA erinevaid tööstusharusid ja majanduskasvu tervikuna.

"Eesti on olnud ja on ka tulevikus vabakaubanduse usku. Me usume, et võimalus oma toodete ja teenustega turule pääseda ei ole nullsummamäng ja liberaalne kaubandus on midagi, mis toetab majanduskasvu mõlemal Atlandi kaldal, juhul kui suudetakse kokku leppida selles, kuidas seda õigesti ja õiglaselt teha," lausus välisminister.

Mikser: NATO saatis Makedooniale selge sõnumi

Mikser ütles BNS-ile, et NATO saatis tippkohtumisel Makedooniale selge sõnumi, et juhul kui viimased siseriiklikud sammud Kreekaga sõlmitud nimeleppe ratifitseerimiseks saavad astutud, kujuneb edasine lõimumisprotsess alliansiga kiireks.

"Makedoonia NATO-suunalises lõimumises on protsess olnud aeglane ja keeruline. Me kõik teame, et see on takerdunud nimeküsimuse taha," lausus Mikser kahepäevase NATO tippkohtumise kõrvalt antud usutluses.

Kreeka ja Makedoonia allkirjastasid juunis kokkuleppe 27 aastast kestnud nimetüli lahendamiseks. NATO esitas tippkohtumisel Makedooniale liitumiskutse ja avas ametlikult Balkani riigiga ka liitumisläbirääkimised.

"On tõsi, et teatud siseriiklikud sammud on vaja Makedoonias astuda, kuid vähemalt eksisteerib poliitiliste liidrite vahel kokkulepe, mis on tohutu samm edasi võrreldes selle limboga, kus oleme olnud aastaid," lausus välisminister BNS-ile.

Mikser ütles, et on väga optimistlik, ja pidas oluliseks ka seda, et NATO on saatnud selge sõnumi. "Kui viimased siseriiklikud sammud saavad astutud, kujuneb edasine lõimumisprotsess kiireks ja sujuvaks. See peaks olema täiendav stiimul, mis aitab viimaseid samme astuda," sõnas ta.

Mikser: NATO peab täitma Gruusiaga seoses endale võetud kohustust

Välisminister ütles neljapäeval NATO tippkohtumisel usutluses BNS-ile, et alliansi liikmesriigid peavad täitma endale Gruusia ees võetud kohustust võtta riik ühel päeval alliansi liikmeks.

"Gruusia sai 10 aastat tagasi koos Ukrainaga NATO tippkohtumise lõppdokumentides lubaduse, et ühel päeval on ta täieõiguslik NATO liige. Sellele järgnes Venemaa sõjakäik," sõnas Mikser Brüsselis NATO tippkohtumise kõrvalt antud usutluses.

NATO liikmesus eeldab tema sõnul väga kõrge lävendi ületamist ja tingimuste täitmist, kuid uue liikme vastuvõtmiseks peavad valmis olema ka olemasolevad alliansi liikmed.

"Kõik tegevuskavad ja paketid on suunatud sellele, et tagada kandidaatriikide tehniline valmisolek ja vastavus NATO liikmesuskriteeriumitele. Nad ei adresseeri otseselt seda poliitilist küsimust, et liikmesus eeldab laienemise poliitilist toetamist kõigis liikmesriikides," sõnas välisminister BNS-ile.

Mikseri sõnul ei ole laienemisvalmisolek paljudes NATO liikmesriikides kuigi kõrge. "Meie ja teised laienemismeelsed riigid on andnud nõu, teinud praktilist koostööd ning on töötanud ka diplomaatilisel rindel praeguste liikmesriikidega, et saavutada poliitilist läbimurret," lausus ta.

"See tee ei ole kerge ja me ei ole veel kohal, kuid ka meie ei jäta jonni enne, kui oleme saavutanud selle eesmärgi, et NATO endale võetud kohustusi täidaks," ütles Mikser BNS-ile.

NATO liidrid kuulutasid 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel, et Gruusia ja Ukraina saavad ühel päeval alliansi liikmeks.

Mikser on arutanud uue Briti välisministriga väekontingenti Eestis

Välisminister Sven Mikser ütles neljapäeval NATO tippkohtumisel usutluses BNS-ile, et on arutanud oma uue Briti kolleegi Jeremy Huntiga mitteametlikult alliansi heidutushoiakut ning Briti väekontingenti Eestis.

"Kahepoolset kohtumist pole veel olnud, küll aga olen kahe päeva jooksul temaga mitu korda mitteametlikult mõtteid vahetanud," lausus Mikser kahepäevase NATO tippkohtumise kõrvalt antud usutluses.

Välisminister ütles BNS-ile, et on Huntiga mõtteid vahetanud nii sellest, mis toimub Briti sisepoliitikas, Suurbritannia panustamisest NATO heidutushoiakusse kui ka praeguseks lõppenud tippkohtumise päevakajalistel teemadel.

Endine kultuuriminister Hunt sai Briti välisministriks esmaspäeval pärast Boris Johnsoni tagasiastumist.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: