"Me teeme teiega koostööd selleni jõudmiseks," lausus Stoltenberg NATO tippkohtumise teise päeva algul ühisel pressikonverentsil Gruusia presidendi Giorgi Margvelašviliga.

Peasekretär kordas sellega NATO 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel antud lubadust, et Gruusia ja Ukraina saavad ühel päeval alliansi liikmeks.

Peasekretäri sõnul on NATO suhted Gruusiaga ainulaadsed. "Gruusia on üks meie tähtsamaid partnereid operatsioonidel ning meie koostöö tugevdab mõlema julgeolekut," lausus ta.

Stoltenberg sõnas, et NATO on Gruusiale tänulik riigi panuse eest Afganistanis, kus Gruusia on rahvaarvu kohta suurim sõdurite panustaja alliansi väljaõppe- ja toetusmissiooni Resolute Support.

2014. aasta Walesi tippkohtumisel heakskiidu saanud NATO-Gruusia koostööpakett tugevdab teie jõupingutusi kaitsesektori reformimisel, sõnas Norra ekspeaminister, avaldades rahulolu NATO-Gruusia ühise väljaõppekeskuse tegevuse üle Gruusias.

Stoltenberg avaldas ühtlasi lootust, et paljud NATO liikmesriigid osalevad järgmise aasta Gruusia-NATO ühisõppusel.

Peasekretär tervitas ka Gruusia panust Musta mere piirkonna julgeolekusse ning asjaolu, et Gruusia täidab juba NATO eesmärki kulutada kaitsele kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist.

Margvelašvili: Gruusia ja NATO praktiline koostöö on silmapaistev

Gruusia president Giorgi Margvelašvili ütles neljapäeva hommikul NATO tippkohtumisel, et Gruusia ja NATO praktiline koostöö on silmapaistev.

Margvelašvili ütles ühisel pressikonverentsil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, et Gruusia riik ja rahvas väärivad kiiret edasiliikumist NATO liikmesuse poole.

NATO liidrid kuulutasid 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel, et Gruusia ja Ukraina saavad ühel päeval alliansi liikmeks.

Gruusia on ligi 900 sõduriga rahvaarvu arvestades suurim panustaja NATO väljaõppe- ja toetusmissiooni Resolute Support Afganistanis.

Korduvalt kõlanud lubadus

Gruusia liitumine NATO-ga on juba varem kõlanud lubadus, mille elluviimist takistavad mitmed praktilised asjaolud, kas või see, et liikmesriigiks ei saa võtta riiki, kellel on aktiivne territoriaalvaidlus, rääkimata sellest, kui osa riiki on sisuliselt kolmanda riigi poolt okupeeritud. Samad asjaolud kehtivad ka Ukraina puhul.

Stoltenberg kutsus neljapäeva hommikul Ukrainat jätkama reformide teel ning kinnitas alliansi kindlat toetust Ukraina julgeolekule ja suveräänsusele.

"Olukord Donbassis on jätkuvalt tõsine ning me näeme igapäevaselt relvarahu- ja inimõigusrikkumisi," ütles Stoltenberg NATO peakorteris ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Petro Porošenkoga.

Peasekretär ütles, et Minski lepete elluviimine on ainus tee rahuni Donbassis, ning kutsus Venemaad Ukraina territooriumilt vägesid välja viima ning lõpetama mässuliste toetamise.

Ta kordas ka, et NATO ei tunnusta Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare annekteerimist.

"Nüüd on fookus reformidel. Te teete tähtsaid edusamme ning uue riikliku julgeoleku seaduse vastuvõtmine on siin võtmetähtsusega. Seadus, mis tuleb nüüd ellu viia, peab tugevdama tsiviilkontrolli relvajõudude üle," lausus Norra ekspeaminister.

Stoltenberg julgustas Ukrainat reformide teel jätkama, sest see toob riiki NATO-le lähemale ja tugevdab ka selle julgeolekut ja demokraatiat.

"NATO jätkab Ukraina toetamist nõu ja abiga, mis hõlmab Kiievisse ekspertide saatmist osalema projektides ja aitama valdkondades nagu küberkaitse, taastusravi ja logistika," lausus peasekretär.

Tema sõnul hindab NATO kõrgelt Ukraina panust alliansi tegevusse. "Ukraina on 20 aasta jooksul panustanud Euro-Atlandi julgeolekusse Kosovost Afganistanini ning osaleb NATO reageerimisjõududes (NRF)."

Moskva: NATO laienemine süvendab Euroopa eraldusjooni

NATO laienemine süvendab Euroopa eraldusjooni, teatas Vene välisministeerium neljapäeval.

"Igalt poolt kõlavad sõnad NATO kohanemisest ja valmidusest kaitsta oma pärandit igas suunas, kuid tegelikult taasloob NATO blokivastasseisu õhkkonda, milles ta tunneb end märgatavalt hubasemalt. Sellest samast tuleneb ka NATO laienemispüüd, mis ei tugevda kellegi julgeolekut, vaid lihtsalt süvendab Euroopa eraldusjooni ja tugevdab pingeid," ütles ministeeriumi esindaja Maria Zahharova.

"NATO endiselt pole huvitatud Euroopa ja Atlandi piirkonna julgeolekuolukorra allakäigu tõeliste põhjuste objektiivsest hindamisest, eelistades vaadata maailma läbi külma sõja prisma."

"Tõdedes Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna ebakindlust ja sealt lähtuvaid ohte, samuti väljendades muret rahvusvahelise terrorismi suurenemise pärast, NATO justkui ei mõistaks, et see on tema enda sõjaliste avantüüride tulemus," ütles ta.