Olerexi müügidirektor Marko Laving ütles ERR-ile, et kütusehinda ei mõjuta ainult naftahinna langus. Lavingu sõnul on olemas kolm peamist hinnamõjutajat, esmalt turgude üldine kütusehind, mitte naftahind ise. Teiseks on oluline USA dollari ja euro vaheline kurss ning kolmandaks konkurentsisituatsioon Eesti turul.

Laving ei prognoosinud kütusehindadele suurt langust Eestis.

Alexela juhatuse liige Alan Vaht ütles, et kolmapäevast hinnalangust mõjutasid kolm suurt uudist. Kõigepealt tõi Vaht välja USA presidendi Donald Trumpi väljaütlemised tollitariifide kohta, mis ei mõjutanud ainult naftaturgu, vaid ka globaalset toorainete turgu. Teiseks ütles Vaht, et Liibüa andis kolmapäeval märku, et nad on oma nafta ekspordi taastanud, mis vahepeal katkes. Vaht lisas, et viimane oluline uudis oli OPEC-i märguanne, et nende toodang on alates juunist suurenenud.

Nende sündmuste koosmõjul toimuski maailmaturul ligi seitsmeprotsendiline hinnalangus, selgitas Vaht.

Vahti sõnul toimus Eestis kolmapäeval reaalajas hindade langetamine ning erinevad kütusefirmad muutsid hindasid koguni kümnel korral.

"Olgem õnnelikud selle üle, et meil hinnad käivad tohutult palju üles-alla, see näitab seda, et asjad on turul korras," kommenteeris Vaht.

Vaht prognoosis, et lähipäevadel toimub Eestis kindlasti kütusehindade langus ning see võib jätkuda ka järgmisel nädalal. Samas oli Vaht kindel, et hind põrkub tagasi ning hakkab ajapikku taas tõusma.

"Pikemas plaanis ma ütlen seda, et tegelikult ei ole maailmaturul pingeline olukord kusagile kadunud," põhjendas Vaht hindade kallinemist.

Vaht tundis muret ka Iraani avalduste üle Hormuzi väin sulgeda. Kui see peaks juhtuma, arvas mees, et nafta barrelihind võib tõusta maailmaturul 250-300 dollarini. Kuid Vaht lisas, et Iraan on ennegi sarnaseid ähvardusi teinud, mida pole realiseeritud.